"Marina Kaljurand oleks muidugi võinud selle tõendi hankida juba kevadel, mil avalikkuses hakkasid ringlema spekulatsioonid tema kodakondsuse saamise kohta. Palju oletusi ja kahtlusi oleks jäänud õhku paiskamata. Aga parem hilja kui mitte kunagi," ütles fraktsiooni esimees Martin Helme. 

"Tahame siinkohal õiendada ühe eksiarvamuse. Meie erakond ei ole Kaljuranda kodakondsusteemaga rünnanud või teda süüdistanud. Me oleme nõudnud selgust ja küsinud, kus on vettpidavad tõendid. On loomulik, et riigi presidendi asjad peavad olema täiesti läbipaistvad." 

Helme sõnul on avalikkuse kõrgendatud huvi Kaljuranna tausta vastu õigustatud ka põhjusel, et tema ema oli nõukogude ajal nomenklatuuri töötaja ning Kaljurand ise peab ennast identiteedilt venelaseks. 

"Kaljurand on oma sõnades Eesti patrioot, kuid meie hinnangul on ta oma senises poliitilises tegevuses toetanud Eestile kahjulikke ja Venemaa huve esindavaid seisukohti. Näiteks toetab ta Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimist, millega Eesti vabatahtlikult loobuks 5,2% Tartu rahulepingu järgsest Eesti territooriumist," ütles Helme. 

"Erinevalt oma Läti ja Leedu kolleegidest keeldub Kaljurand Venemaalt  välja nõudmast okupatsioonikahjusid. Ta on väljendanud ka seisukohta, et Eestile kuuluv Petserimaa ja Narva jõe tagused alad ei ole okupeeritud. On täiesti mõistetav, et paljudel eesti inimestel tekib seepeale küsimus, kelle huve Kaljurand esindab. Ja kas kriitilises julgeolekuolukorras on tugevam tema eesti või vene identiteet? Rõhutan, see ei ole rünnak või süüdistus. Need on igati õigustatud küsimused võimalikule riigipeale, kes on põhiseaduse järgi kõrgeim riigikaitse juht."  

EKRE fraktsioon ootab siiski ka ametlikku vastust 12. septembril siseministrile saadetud kirjalikule küsimusele Kaljuranna kodakondsuse kohta. Erakond ootab dokumentaalsed arhiiviandmed Kaljuranna vanemate ja vanavanemate kuulumise kohta Eesti kodanike hulka enne 17. juunil 1940.