Eesti uudised

Vägevale paigutatud pagulaspere Eestisse tulekust: naise perekond tahtis meid tappa (3)

Marge Sillaots, 14. september 2016, 04:00
EESTISSE PAKKU: 28aastane Djamal koos pisitütrega Vägeva kodu korteriaknal.Foto: Kaader saatest «Radar»
"Minu abikaasa pere ei tunnistanud minu abielu nende tütrega. Meid ähvardati, aeti taga ning üritati tappa. Kui mu abikaasa rasedaks jäi, otsustasime lahkuda riiki, kus saaksime rahulikult elada," räägib 28aastane Djamal, kes lahkus kodumaalt neli kuud tagasi.

Djamal elab koos naise ja kahe kuu vanuse tütrega Vägeva kodus, mis on Vao kõrval teine varjupaigataotlejate keskus Eestis. Lääne-Virumaal 30 elanikuga Vägeva külas elava Djamali ja veel kahe pagulaspere esimene sihtkoht ei olnud siiski Eesti.

Samal teemal

"Soovisime jõuda Norrasse. Moskvast jõudsime perega Murmanskisse, aga piiril pandi meil käed raudu ja viidi Peterburi. Sealt pääsesime Eestisse," meenutab Djamal Kanal 2 saates "Radar" oma teekonda.

Kodumaalt lahkus Djamal süngetel põhjustel. "Abiellusin. Tema perekond ei olnud valmis, et nende tütar abiellub teise hõimu esindajaga ja mind ähvardati, et kui abiellun nende tütrega, siis nad tapavad mu," selgitab mees.

"Aga otsustasime abielluda ja mõtlesime, et nad lepivad sellega. Kuid perekond ei muutnud oma otsust ja hakkas meid ähvardama ja tahtis meid tappa.

Lõpuks, kui minu abikaasa rasedaks jäi, otsustasime põgeneda turvalisse riiki, kuhu saaksime jääda," ütleb Djamal, kelle tütar sündis Harku kinnipidamiskeskuses.

Vägeva kodu avas uksed varjupaigataotlejatele tänavu 22. juunil. Praegu elab seal kaks Armeenia ja kaks Iraani perekonda ning Afganistani pere – kokku 21 inimest, neist 11 on lapsed. Koos Djamaliga läbis sama teekonna ka kolme lapse isa Mustafa (40).

"Tema kuulus parteisse, kellele Iraanis määratakse surmanuhtlus. Viimasel kuul on selle partei 50 liikmele surmanuhtlus määratud," räägib Djamal oma kaasteelise põhjusest, sest viimane peale kodukeele muud ei oska.

Varjupaigataotlejatele kuulub Vägeva kodust üks trepikoda vastremonditud kahekorruselisest majast.

Teises trepikojas on elupind 16 erivajadusega inimesele, kes järgmiseks aastaks mujale saadetakse, et välisriikidest tulnutele ruumi teha.

"Mina soovisin jõuda Soome, kus elavad mu õde ja vend. Paadi, bussi, taksoga ja jalgsi seiklesime rasketes tingimustes läbi Iraani, Türgi, Serbia, Makedoonia ja Ungari ning jõudsime Eestisse," räägib Afganistanist pärit kolme lapse isa Mohammad Hossein (33).

Hossein lahkus kodumaalt etnilisse gruppi kuulumise tõttu. Nimelt on tema ja tema pere hasaarad – viimasel sajandil Afganistanis üks enam diskrimineeritud inimrühmi, kelle on sihikule võtnud nii Taliban kui ka ISIS.

"Taliban tapab hasaarasid, ISIS tapab hasaarasid, ka teised tapavad Afganistanis hasaarasid. Sinna jäämine oleks olnud liiga ohtlik," põhjendab Hossein.

Afganistani pere on Vägeva kodus ka ainus, kes Eestilt elamisloa saanud ning Hossein on lähedalasuvas mööblifirmas juba töökohagi leidnud.

"Töö on siin hea, aga pigem sooviksin elada Tallinnas, et soovi korral oleks lihtne oma Soomes asuvat pere külastada," loodab Hossein.

3 KOMMENTAARI

p
Palju võib 14. september 2016, 12:27
õhte ja sama jama leierdada? Eile ilmus alles ja täna kaks sama artikklit kõrvuti. Ei huvita mingi iraaklase peretülid ja plika rasedaks tegemine. Iga...
(loe edasi)
h
Huvitav on see, 14. september 2016, 11:22
et just surmast pääsenu dikteerib,mida tema tahab,kuhu tema tahab.
Huvitav,kas Eestist okupatsiooni eest pagenud inimesed mujal ka dikteerisid?
Empaatiavõimelisena mina poleks mitte üheski "kirikus mujal maailmas oma lauluraamatuga
vehkida julenud".
Loe kõiki (3)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee