Eesti uudised

Kauplusauto juht: palju on külasid, kus ootabki ainult üks inimene (18)

Marvel Riik, 12. september 2016 04:00
TASUV TÖÖ: «Mul on väga palju külasid, kus ongi üks inimene ootamas,» ütleb Toomas Nurja ning kinnitab, et töö on ikkagi tasuv.Foto: Marvel Riik
Toomas Nurja sõidab kolm korda nädalas kauplusautoga mööda Saaremaa külasid, et tuua toidupood nende inimeste koduõuele, kellel on raskusi külakeskusesse või linna poodi minemisega. Kuigi inimesi jääb maal vähemaks, on teenus endiselt vajalik.

On neljapäev, 18. august ja kell on saamas 11.25. Kuressaare külje all, Maleva ja Meedla küla vahelise bussiootepaviljoni katuse alla on vihma eest kogunenud kolm vanaprouat. Taevast tibutab vihma, aga sellest hoolimata on tuldud maantee äärde kauplusautot ootama. Käes on aeg osta nädala toit. Mõni minut hiljem peatub ootepaviljonist üle tee valge 2011. aasta Volkswagen Crafter. Kaubikust väljub Toomas Nurja (36), kes liigub kiirelt teisele poole masinat, lükkab lahti liugukse ning toidupood ongi avatud.

Pood koduõuel

Nurjale on kliendid, kes kogunevad kaubiku juurde, tuttavad. Nii ühele kui ka teisele pakub ta tooteid, mis enamasti ka toidukotti lähevad. "Mis ma annan? Heeringafileed, lõhet või magusat vahvlit? Kas tikud on olemas? Aga sool-suhkur, jahu?" küsib Nurja.

Kuigi kauplusauto ei paista just suur olevat, pendeldab Nurja osavalt kaubaruumi kitsas koridoris riiulite vahel. Pistes käsi aeg-ajalt riiulite vahele, tuleb purgisuppide, saiakeste ja kookide tagant veel üht-teist ilmsiks, mida algul ei olnud näha. Tuleb tõdeda, et õige pakkimisega mahutab kaubik rohkem, kui esmapilgul oleks julgenud arvata.

Neljapäevad on kauplusauto juhile kiired ja töised. Maleva on päeva esimene peatus ning ees on veel mitu küla ja peatust. Nurja loodab, et tööpäeva saab hiljemalt õhtul kella kaheksaks lõppenuks lugeda. Nii kulubki 20 minutit, et müüa neljale inimesele nädala toit ja ühele lapsele, kes rattaga Maleva naaberkülast Meedlast kohale vuhas, natuke maiust. Seejärel läheb liuguks kinni ning Nurja sõidab edasi.

Üks kaupluse külastaja on Maleva külaelanik Virve Klink (68), kes ostab kogu nädala toidu. "Siit saab kõik kätte, ainult lihakaupa käin Kuressaarest toomas," ütleb Klink.

Kuigi Maleva jääb Kuressaarest ainult kaheksa kilomeetri kaugusele, ei ole Klingi sõnul kerge linnas käia. "Linnaskäik ei oleks tülikas, kui oleksid bussiliinid. Buss läheb hommikul vara, 7.30 jõuad linna, aga siis on kõik poeuksed veel kinni. Kui poes käidud, pead jälle ootama, sest buss tuleb tagasi alles kell 13."

Klingi sõnul pöördusid Maleva külaelanikud ise kauplusautode sõitjate poole, et ka nende juures peatutaks. Tavaliselt on Maleva peatuses kolm kuni viis klienti, Nurja jaoks on see väga hea number.

NÄDALATOIT: Sellisest Volkswagen Crafterist saavad Saaremaa külaelanikud kätte nädala toidu. Foto: Marvel Riik

1990ndate alguses liikusid suuremate ja väiksemate asulate vahel ringi lavkabussid, kust sai osta esmatarbekaupasid. Nüüd võib kunagist sõitvat lavkat näha peamiselt maanteemuuseumis. "Vanasti oli äri parem, sest inimesi elas maal rohkem. Oli näiteks kaks küla, kus elas 60 inimest. Kauplusauto käiski päevas kahes külas, et saada vajalik käive. Praegu on aga niimoodi, et sõidan päevas maha 200 kilomeetrit ja käin 30 külas. Inimesi on väheks jäänud ja sõitmist on palju," räägib Nurja, kelle sõnul vajusid suurte kettide kauplusautod Saaremaal ära 1990ndate esimesel poolel.

Siis nagu polekski keegi jäänud sõitma, aga vajadus teenuse järele oli olemas ja on seni. Toona võttis ohjad enda kätte Toomase isa Viktor, kes sõitis, kuniks jäi mõni aasta tagasi pensionile ja pakkus tööd pojale. "Katsetasin ja hakkas meeldima ning toimetan nüüd ise edasi," ütleb Toomas, kes tegutseb FIEna.

Tema sõnul sõidab Saaremaal veel kaks kauplusautot, kuid äriliselt üksteist ei segata.

Küsimusele, miks Nurja seda teeb, on ta esimene vastus pahvakas naeru. "Tööd peab tegema."

Tema sõnul on tööl palju hüvesid. Lisaks ringi sõitmisele ja maaeluga kursisolemisele on Nurjale tähtis aidata inimesi, kellel ei ole võimalik poodi minna.

Üks inimene – hea peatus

"Väga paljudel inimestel käin ma külas koduõuel, sest nad ei saa vanuse või mõne muu probleemi tõttu liikuda. Olen mõelnud ka suurema bussi peale, aga minu jaoks on oluline ka see üksik inimene kuskil külas, kelle juurde pääseb vaid õuele sõites. Tahan pakkuda ka nendele klientidele teenust, sest see on see, mida inimene vajab. Kui sa oled 80- või 90aastane, siis võib olla keeruline käia maha mõni kilomeeter külakeskusesse, aga nädala toitu on ikka vaja osta. Olen kliente julgustanud, et nad võivadki mind kutsuda koduni," räägib Nurja, kelle klientuurist suurema osa moodustavad just pensionärid ja puuetega inimesed.

RUUMI ON: Kaubikus on kaubaruumi küllaldaselt, et toidu valik saaks olla mitmekülgne. Foto: Marvel Riik

Kas äritegevus on kasumlik? Nurja sõidab teisipäevast neljapäevani, kattes päevade kaupa Saaremaa lõuna- (Sõrve poolsaar), lääne- ja keskosa. Teisipäeval ja kolmapäeval on kilometraaž üle 100 kilomeetri, neljapäeval kaks korda rohkem. Kokku teeb see nädalas ca 400 kilomeetrit. Seejuures on Nurja jaoks hea peatus juba see, kui seal on kas või üks inimene, kes on tulnud leiba ja piima ostma. "Mul on väga palju külasid, kus ongi üks inimene ootamas," tõdeb ta ning kinnitab, et töö on ikkagi tasuv.

Tähtsa osa kauplusauto jätkusuutlikkusest moodustavad toetused, mida maksavad vallad, milles Nurja sõidab. "Nii palju, kui on kilomeetreid, rahvast ja kulusid, nii palju on ka toetusi," täpsustab ta.

Nelja valla (Salme, Tõrgu, Lääne-Saaremaa ja Leisi) peale saab ta toetust 370 eurot kuus. Kaupa varub Nurja kõhutunde järgi. "Seda ei saa võtta otseselt nii, et kui palju inimesi on peatustes ootamas. Peab mõtlema ka sellele, et mida inimene tahab osta, sest soovid on erinevad. Eks ka täna jäi 30–40 saia üle. Aga sellega tuleb lihtsalt arvestada." Kauba, mis jääb üle, annab Nurja tuttavatele talunikele, kes selle omakorda enda lammastele ja teistele loomadele annavad. "Vastu saan kanamune ja muud – nii see asi toimib."

Kauplusautoga kavatseb Nurja jätkata kuniks on nõudlust ja toetust, kuid arvestada tuleb ka tasuvust. Kui vajadus jääb liiga väikeseks, tuleb äritegevus ümber mõelda. Kuigi praeguse tendentsi järgi on Nurjal kliente vähemaks jäämas, on tema hääl muretu. "Praegu ei ole muretsemiseks erilist põhjust, äri siiski edeneb. Kliente jääb vähemaks, aga samas tuleb juurde, et kes sellest nüüd aru saab. Kui mingis külas jääb rahvast vähemaks, panen kuhugi naaberkülasse sildi välja. Kogu aeg tuleb ise uusi peatusi juurde otsida. Rahvast on küll vähe, aga kui otsid, saad hakkama," on Nurja kindel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee