Platsi kõigile: Ühele korralikule elutoa­diivanile peaks mõnusalt mahtuma kogu pere, veel parem, kui ruumi jääb külalistelegi. (Vida Press)

Elutuba peaks olema ennekõike mugav ja õdus, selline, kus kõik kodused end hästi tunnevad. Seepärast tasub kulutada aega ja energiat diivani valimisele – sel mööblitükil on elutoas keskne roll.

Diivan on elutoas sedavõrd oluline, et pole sugugi liig soetada kõigepealt see ning klapitada diivani järgi toa ülejäänud sisustus, kinnitab kodumaiseid käsitöödiivaneid tootva Oot-Oot stuudio tegevjuht disainer Marko Ala. Kuidas aga see õige ja kõige ­paremini koju sobiv diivan ära tunda?

Tee aegsasti ära kodutöö

Keskmises Eesti kodus on diivan tõenäoliselt ka üks kallimaid, kui mitte kõige kallim mööbliese elutoas, juba seepärast tasub seda hoolikalt valida. "Kõige esimene asi: enne poodiminekut tee ära põhjalik kodutöö," ütleb disainer.

"Mõtle läbi, kes sel diivanil istuma hakkavad ja kuidas nad seda teha tahavad. Ühele korralikule elutoadiivanile peaks mõnusalt mahtuma kogu pere."

Inimeste harjumused on erinevad, sellest ka erinevad ootused ja nõudmised diivanile. Üks tahab võimalikult sügava istumisosaga diivanit, kus soovi korral saab end ka mitmekesi mõnusalt kerra tõmmata, teisele aga, eriti vanematele inimestele, on oluline, et istumisosa oleks kitsam ja seljatugi toetaks piisavalt selga.

Kui kodus on rahvast rohkem, peale täiskasvanute on eri vanuses lapsi, ehk ka lemmikloom, tuleb seda arvestada diivani kattematerjali valikul. See tähendab, et kanganäidiseid – mida saab lasta endale ka koju saata – tasub pikemalt näppida ja asjasse süveneda.

Odavamad kangad venivad disaineri sõnul enamasti kiiresti välja ja lähevad topiliseks, ka võivad need kergemini määrduda ja pole enamasti kuigi hästi puhastatavad.

Ehkki paljudele meeldib mõte naturaalse kangaga kaetud diivanist, on sünteetiline kangas enamasti vastupidavam, tõdeb Ala: "Tõsi, väga kvaliteetne villane kangas võib odavat sünteetikat vastupidavuses ületadagi.

Sünteetikat ei tasu aga ära põlata, selle suureks plussiks on üldjuhul vastupidavus ja parem puhastatavus – paljudes kodudes on just see väga oluline."

Aegsasti tuleks paika panna ka hinnaklass – kui on selge, mida saab endale lubada, on valikuid kaupluses lihtsam teha.

"Midagi pole parata: kes tahab kvaliteetset diivanit, mille eluiga oleks pikk, sellel tasub eelistada kallimat mööblit," märgib Marko Ala. "Paratamatult on odavamate juures kasutatud ka odavamaid materjale. Niisugune diivan kaotab aga oma esialgse välimuse õige kiiresti: odav poroloon vajub ära, kehv kangas venib välja ja läheb topiliseks, diivan kaotab vormi."

Kui on ette teada, et diivan ongi ajutine ja vahetatakse mõne aja pärast välja, siis võib leppida ka odavamaga, aga kellele on oluline kvaliteet, sel soovitab disainer arvestada, et alla tuhande euro korralikku diivanit siiski ei saa: "Osta on kallis, aga see-eest kestab."

Istu, pikuta – ja tunneta!

Diivanit ei saa osta seda proovimata, toonitab Marko Ala: "Sellest on vähe, et toetad korraks taguotsa diivaniservale. Tuleb julgelt jalatsid jalast võtta ja istuda diivanil täpselt nii nagu seda kodus teeksid. Teisiti ei saa aru, kas tunneksid ennast sellel mõnusalt."

Disainer teab, et tihtilugu kiputakse otsustama vaid diivanile peale vaadates: oh, ma tean, olen sellisel istunud, see pole mugav. "Väljanägemise järgi mugavuse üle otsustada on väga libe tee. Meil on näiteks Cosmo diivan selline, mille ergonoomikaga – nurkade kraadid, alaselja toetatus jm – oleme hästi palju vaeva näinud, selle põhjalikult läbi töötanud.

Tulemuseks on tõepoolest mugavalt selga toetav diivan – vaid välimus sellest mugavusest aimu ei anna. Mõne teise tootja pealtnäha samasuguse joonega diivan võib tõesti olla hoopis ebamugav – ergonoomikast sõltub väga palju. Alati tuleb ikka ise järele proovida."

Diivani värvi ja mugavuse kõrval tasub poes kindlasti täpselt järele uurida seegi, mis on diivani sees – diivani eluiga sõltub paljuski just sellest, mida silmaga näha pole.

Pesumasinas pesta ei maksa

Diivanipatjade eemaldatavate katete pesumasinas pesemist asjatundjad ei soovita, sest diivani käetugede ja seljaosa kangast, mida eemaldada ei anna, nagunii sel moel pesta ei saa – kangas on neis kohtades spetsiaalsete võtetega pingutatud ja täpselt paika timmitud, et diivani väljanägemine oleks kena.

Mitu korda pestud padjakatted lähevad paratamatult heledamaks ja kontrast käetugedega hakkab häirima, seepärast ei maksa eraldi pesta neidki ümbriseid, mida saab eemaldada.

Mõistlikum on kasutada spetsiaalseid pehme mööbli puhastusvahendeid ja jälgida, et komplektis oleks kindlasti ka kaitsevahend, millega plekikoht pärast puhastamist uuesti töödelda. Kõige kindlam on siiski valida mõni mainekas puhastusfirma ja lasta diivan keemiliselt puhastada.

On küll diivaneid, mille kogu kate on eemaldatav ja pestav, aga paljudel juhtudel diivani väljanägemine siiski kannatab juba pärast esimest pesu, rääkimata mitmest korrast.

Kui diivanikatete pesemine on mingil põhjusel siiski möödapääsmatult vajalik, tuleks neid pesta käsitsi, kindlasti mitte kasutada kuivatit ja panna padjaümbrised tagasi niiskena – muidu võib kangas kuivades kokku tõmmata ja siis kannatab diivani väljanägemine juba päris kõvasti.

Küsi, enne kui uue sohva poest koju viid

Siin toodud peale viie põhiküsimuse ei maksa kaupluses ühtki pähetulevat küsimust esitamata jätta – ainult nii õnnestub koju viia vastupidav ja korralik diivan.

Mis materjalist on raam? Parim valik pehme mööbli raamiks on nn kõvapuu, näiteks kask. Okaspuu (mänd, kuusk), mida odavama mööbli tootmisel kasutatakse, pole piisavalt tugev, oksakohtadest võib raam järele anda.

Kas istumisosas on vedrud? Odavamatel diivanitel vedrusid sageli polegi. Kvaliteetse diivani sisus on kasutatud sikk-sakk-vedrusid, mis on käsitsi seotud. Jälgida tasub ka vedrude kinnitusi: plastkinnitused on kindel miinus, sest plast annab aja jooksul järele ja puruneb.

Millist porolooni on kasutatud? Kas diivani istumisosas on vedruplokk või poroloon, võib olla istumisel tunda ja ka diivani välimusest näha, aga tänapäeval ei saa enam väita, et vedruplokk oleks parem ja poroloon halvem – seda juhul, kui on kasutatud kvaliteetset HR-porolooni. Odava ja kvaliteetse porolooni hinnavahe võib olla kümnekordne.

Kanga omadused. Kanga hinnavahe võib samuti olla tohutu. Kui aga soovitakse, et diivan kestaks kaua, ei maksa kattematerjali asjus mööndusi teha: kallim üldjuhul ikkagi kestab kauem.

Värvitooni valides tuleks kangast passitada koduse valgusega – müügisalongid on tavaliselt teisiti valgustatud, koduvalguses võib mõnigi toon mõjuda teisiti.

Täpsed mõõdud. Avaras müügisaalis võib diivan paista väiksem, kitsukestes kodustes oludes osutub aga suureks.

Kindlasti on vaja enne täpselt selgeks teha, kui suure osa toast soovite diivani alla jätta, ja see osa täpselt üle mõõta. Suuruse sobivust aitab hinnata lihtne nipp: sättige mõni tekk (või mitu, kui vaja) täpselt diivani mõõtu ja laotage see kohale, kuhu tuleks sobitada diivan.

NB! Enne ostmist tuleks kontrollida sedagi, kas diivan mahub maja välisuksest/aknast ja toauksest sisse. Allikas: Oot-Oot Stuudio

Jagad diivanit lemmikuga?

Kui kassidel-koertel on lubatud pererahvaga koos diivanil pikutada, pole karvadest pääsu, iga päev pole aga viitsimist tolmuimejat kohale tarida, et mööblikangas karvavabaks saada.

Polegi vaja! Kõige lihtsam viis: tõmba kätte kummikinnas, tee see pisut niiskeks ja pühi karvad diivanilt kokku – aega läheb vaid mõni minut.

Värskema lõhna annab lemmiklooma igapäevaseks küljealuseks olevale diivanile-tugitoolile aga töötlemine söögisoodaga: puista aeg-ajalt mööbliriidele soodat, harja see kergelt kangasse, lase paar tundi seista ja puhasta siis diivan tolmuimejaga.

Puhastusabi otsi asjatundjailt

Pehme mööbli põhjalik ­puhastamine on suur töö, seetõttu on arukas jätta see asjatundjate hooleks, ise võiks aga diivaneid-tugitoole vähemalt kord nädalas tolmust puhastada.

Kangaga kaetud diivanite-tugitoolide määrdumiskiirus sõltub mõistagi kasutussagedusest ja silma riivama hakkab see alles ajapikku, tolmu koguvad need aga paratamatult iga päev.

Pikka aega puhastamata pehme mööbel peidab endas suurel hulgal tolmu ning muud mustust, mis võib soodustada allergia teket ja muid terviseprobleeme. Seepärast soovitab puhastusteenust pakkuv firma Kiveter oma blogis kõigil võtta appi tolmuimeja ja vähemalt kord nädalas pehme mööbel tolmust puhtaks teha.

Kogu mustust mööbliriidest sel moel küll kätte ei saa, aga kindlasti saab nii mõnevõrra vähendada määrdumise kiirust.

Värske plekiga tegele kohe

Igapäevaelus võib ikka vahel juhtuda, et diivanile või tugitoolile satub plekk: söök, jook või midagi muud. Värske plekiga – eriti kui see on heledal kangal – peab kohe tegelema, sest siis on rohkem lootust plekist lahti saada.

Esimene abivahend võiks olla tavaline köögi- või tualettpaber, aga ka imav kangas, millega plekk kuivaks tupsutada.

Kindlasti ei tohi määrdunud kohta tugevasti hõõruda ega plekki laiali nühkida! Kuivaks tupsutatud plekikohta võib ettevaatlikult puhastada pehme lapiga, mida on niisutatud neutraalse või nõrgalt aluselise puhastusaine lahusega.

Puhastamisel tuleb liikuda pleki servadest keskkoha poole või kasutada n-ö kruvi keeramise võtet. Kui on näha, et plekk niisama lihtsalt ei kao, pole mõtet hakata selle peal järjest katsetama kogu puhastusainete arsenali, mis majapidamises parasjagu käepärast. Targem on abi otsida asjatundjailt.

Puhastusaine tuleb välja loputada

Kui diivanikatted on eemaldatavad, tuleks neid aeg-ajalt pesta või viia keemilisse puhastusse. Kord-kaks aastas oleks hea aga ette võtta põhjalikum pehme mööbli pesu, mis võib aga vilunud perenaiselegi olla päris tõsine väljakutse.

Tihtilugu ei teata, et kõige olulisem selle töö juures on viimane etapp: puhastusaine väljaloputamine. Asjatundjad kasutavad selleks tekstiilipesumasinat, mis ühtaegu pihustab loputusvett ja imab puhastusaine koos vee ja mustusega kangast välja.

Kes siiski tahab tingimata ise mööblipesu ette võtta, võib proovida poeriiuleilt leitavaid pehme mööbli puhastusaineid. Paraku ei õnnestu nendega pahatihti soovitud tulemust saavutada.

Võib juhtuda, et pärast mööblikanga kuivamist on sellel puhastusaine laike. See tähendab, et kogu puhastusainet pole õnnestunud välja loputada, see on – muidugi koos mustusega – endiselt kanga kiududes ja edaspidi määrdub mööbel veel kiiremini kui seni.

Seepärast on arukas vähemalt kord aastas usaldada kangaga kaetud pehme mööbli puhastamine asjatundjate hooleks, vahepealsel ajal hoida aga diivanid-tugitoolid võimalikult tolmuvabad. Allikas: Kivester OÜ

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis