EKSLIK ARVAMUS: Eesti Lugemisühingu juhatuse liikme ja Tartu Ülikooli Haridusuuringute keskuse peaspetsialisti Maria Jürimäe sõnul on ekslik arvata, nagu oleksid eestlased sada protsenti kirjaoskaja rahvas. Foto: Aldo Luud
Maarit Stepanov 8. september 2016 04:00
Tänasel rahvusvahelisel kirjaoskuse päeval teame, et kaks protsenti Eesti inimestest ei oska lugeda ega kirjutada. Palju enam on aga neid, kes tähti tunnevad, ent loetavat ei mõista. Valdkonna ­spetsialistide sõnul omandatakse sellised oskused koolis, kuid kooliajal tekkinud lünki täiskasvanuna tunnistada ei taheta.

Tänasel rahvusvahelisel kirjaoskuse päeval teame, et kaks protsenti Eesti inimestest ei oska lugeda ega kirjutada. Palju enam on aga neid, kes tähti tunnevad, ent loetavat ei mõista. Valdkonna ­spetsialistide sõnul omandatakse sellised oskused koolis, kuid kooliajal tekkinud lünki täiskasvanuna tunnistada ei taheta.

"Kui mõelda, et meil on e-riik, võiks olukord olla palju parem," arvab Eesti Lugemis­ühingu juhatuse liige ja Tartu Ülikooli Haridusuuringute keskuse peaspetsialist Maria ­Jürimäe. Tema sõnul on ekslik arvata, nagu oleksid eestlased sada protsenti kirjaoskaja rahvas.

"Selle all peetakse silmas, et inimene oskab lugeda ja kirjutada. Tõepoolest, kui võrrelda muu maailmaga, siis on seda seltskonda, kes ei saa ka päris elementaarse tasemega hakkama, ainult kaks protsenti," selgitab Jürimäe.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad