Eesti uudised

Pagulastele Eesti sobib, Läti mitte (61)

Karoliina Vasli, 7. september 2016 04:00
PAREMA ELU PEALE: Argipäev ühes Kreeka põgenikelaagris, kus täisjõus tööealised mehed toidujärjekorras seisavad. Osa neist on tulnud Euroopasse pääsemaks sõjakoleduste eest, ent ilmselt on palju neidki, keda võib nimetada pelgalt majanduspõgenikeks. Euroopa Liidu rändekava raames uuritakse pagulaste tausta põhjalikult, kedagi juhuslikult Eestisse ei saadeta.Foto: Reuters / Scanpix
Kui peaaegu kõik Lätti paigutatud pagulased on sealt juba vehkat teinud, siis Eestis on olukord vastupidine. Tõsi, ka rahatoetused on meil suuremad.

Läti telekanal LTV kajastas, et Läti nõustus mõni aeg tagasi vabatahtlikult vastu võtma 250 pagulast ja üle 500 põgeniku Euroopa Liidu ümberasustamisprogrammi raames.

Neist viimase kaudu on Lätti tulnud ja alternatiivse staatuse saanud 23 pagulast. Telesaates avalikustati, et neist 21 on praeguseks Läti tolmu jalgelt pühkinud.

Nimelt lubab eristaatus ka reisida ning alustada uut elu mõnes muus Euroopa Liidu riigis. Kolme lapsega süürlanna Bunana pihtis telekanalile, et riigi määratud mentor ei aidanud tal kuidagi olmeprobleeme lahendada.

Naine plaanis küsida Saksamaal elavalt vennalt raha, et korteri eest maksta, kuid kokkuvõttes kolis kogu perekond Saksamaale. Pagulaste vastuvõtu eest vastutavad riigiametkonnad ei teadnud nende lahkumisest.

Läti kärpis pagulaste toetusi

Samal teemal

Lõunanaabrite siseministeeriumi riigisekretär Ilze Pētersone-Godmane tunnistas, et pagulastel on raske elu- ja töökohta leida, sealjuures on takistuseks kindlasti ka puudulik keeleoskus. Samuti taandub kõik paljuski rahale: pagulastele mõeldud toetusi kärbiti.

Kuni nad pole tööd leidnud, maksti neile varem 256 eurot kuus, kuid valitsus kärpis selle 139 euro peale, millele lisandub iga perekonnaliikme eest 97 eurot kuus. Pētersone-Godmane leidis tagantjärele, et toetuste vähendamine oli viga.

Sarnaselt Eestiga pole ka Lätis paljud kohalikud pagulaste suhtes positiivselt meelestatud. Sealses meedias põgenike lahkumise kohta käivate artiklite alla jäetud kommentaarides leiab osa lugejaid otsesõnu, et parem ongi, et tülikad külalised on lahkunud.

Eestis ligi poolsada pagulast

Eesti on Euroopa rändekavaga vastu võtnud 47 sõjapõgenikku. Siseministeeriumi kõneisik Toomas Viks kinnitab, et lahkunud pole neist keegi.

"Kõigile vastuvõetud inimestele on määratud tugiisik, neile on tagatud eesti keele õpe ja nad on läbinud kohanemisprogrammi," ütleb ta. Tööturule aitab neil siseneda töötukassa ning kooliealised lapsed käivad koolis septembri algusest saati.

"Sõjapõgenikud saavad toetusi ja hüvitisi samadel alustel, mis iga teine Eesti alaline elanik," selgitab Viks.

Maakeeli tähendab see, et peale tavaliste toimetulekutoetuste saavad need inimesed näiteks ka lapsetoetust, mis käesoleval aastal on 50 eurot kuus esimese ja teise lapse kohta peres ning 100 eurot kolmanda ja iga järgmise lapse kohta.

Viks lisab, et pagulased võivad Euroopa Liidus reisida, aga oluline on teada, et rahvusvahelise kaitse staatusega seotud õigused kehtivad isikul üksnes riigis, kes nad vastu on võtnud.

"Juhul kui rahvusvahelise kaitse saajad soovivad elama ja tööle asuda mõnda teise ELi liikmesriiki, tuleb neil taotleda selle liikmesriigi elamisluba," märgib ta.

Kokku plaanitakse Eestisse asustada üle 500 pagulase.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee