Eesti uudised

Naissaare rahvas astub enese ja nõrgemate kaitseks välja (11)

Küllike Rooväli, 5. september 2016, 04:00
RAHVA ÜHENDAJA: Naissaare ühe sümboli Petka rongi seismapanek oli üheks põhjuseks, miks saare kogukond oma huvide kaitseks kokku tuli. Foto: Küllike Rooväli
Üleeile kogunes ühele Naissaare õuele enamik saare elanikest – nii suvistest kui ka aastaringi olijatest, et asutada kogukonna selts, mille abiga saareelanike huvisid kaitsta.

Rahvakoosoleku korraldas Sepa talu peremees Tõnu Kaljuste, kes elab saarel suurema osa aastast ning korraldab sinna kolitud Omari küünis Nargen Opera kontserte.

Saareelanik, kes ei soovinud oma nime ajalehes näha, rääkis Õhtulehele, et kokkusaamine oli saarerahva jaoks väga eriline, sest nad said teada, et vaatamata aegade jooksul kogetud erimeelsustele on nad siiski üks kogukond.

"See oli meie pere jaoks hea üllatus ja leidsime teistega kiiresti ühise keele," lausus kohalik.

Nii otsustatigi üheskoos, et täpsemalt koosolekul räägitust mandrirahvale ei kõnelda. Vähemalt mitte enne, kui on loodud MTÜ Naissaarlaste Kogukond, et kaitsta nii üksikisikuid kui ka saare elanike, ettevõtjate ja kinnistuomanike ühiseid huvisid.

Kuigi naissaarlaste põhimured keerlevad eelkõige olematute teede ja puuduva tuletõrje ning kalli laevaühenduse ümber, said kohalike ühendajateks ometigi just Petka ja Kolja, kellele saarerahva meelest on sel suvel väga palju liiga tehtud.

Politsei keelas Petkal suve keskel kohaliku, Viimsi rannarahva muuseumile kuuluva raudtee kasutamise omatehtud dresiiniga ja selle vaguniga turistide vedamise.

Keelu aluseks oli tehnilise järelevalveameti ettekirjutus muuseumile reisijateveo lõpetamiseks kitsarööpmelisel raudteel. Kohalike hinnangul pole tegu aga mitte raudtee, vaid atraktsiooniga.

Nüüd kahtlustavad püsielanikud, et muuseum, mis on vaid raudteerööbaste omanik, tahab kohalikel hinge sees hoidvat suvist turismiäri üle võtta.

Juba nõukogude ajast saarel majakavahi ametit pidanud Kolja ja tema naise Ljuda saatus ripub aga juuksekarva otsas, sest sel suvel kästi neil välja kolida tuletorni juures asuvast elamust.

Põhjuseks see, et veeteede amet ilmselt tahab tuletorni üle anda samuti rannarahva muuseumile, et sellest eksponaat teha.

"Me leppisime kokku, et ei räägi koosolekul otsustatust, kuid seda võin kinnitada, et vaatamata Petka segadustele raudteeohutusega ja sellele, et Kolja pole palunud veeteede ametilt oma majaka juures asuva kodu erastamist, ei jäta me neid abita," lausus elanik. "Petka ei tohi jääda rongita ja Kolja koduta".

Saarest, mille lahkuv Vene sõjavägi 1994. aastal tühjaks jättis, on praeguseks saanud umbes kümne püsielanikuga ja aktiivse suvise turismieluga puhkekoht, kus käivad nii majaomanikest püsisuvitajad kui ka puhkemajades ja telkimisplatsidel ööbivad sajad puhkajad.

Kuigi püsiasukad on saarel aastaringi, keeldub riik Naissaart (nagu ka naabruses olevat Aegnat) seni järjekindlalt püsiasustusega väikesaarte hulka arvamast.

See on tekitanud olukorra, kus saare elanikel ega kinnisvaraomanikel pole mingit kindlust ei saarele viiva transpordi ega tuleohutuse suhtes.

11 KOMMENTAARI

v
viimsilane 5. september 2016, 21:02
See, mis praegu Rannarahva muuseumis toimub, tuleks tuua avalikkuse ette! Ja konkreetsete isikutega. Muuseum peaks olema meie rahva kultuuriväärtuste hoidja ja koguja, rahvale tutvustaja. Hetkel on seatud seal eesmärgiks ilmselt kellegi isiklike ärihuvide teenimine.
j
jube ikka küll 5. september 2016, 16:18
kui toimub totaalne eestlaste hävitamine.
Loe kõiki (11)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee