Reis

Vietnam – kontrastiderikas Kagu-Aasia kaunitar 

Elina Praakel, 3. september 2016, 04:00
VietnamFoto: Reuters / Scanpix
Vietnamis võib leida riisipõldudega tepitud rohelisi maastikke, palmipuudega ääristatud kuldseid liivarandasid, kaootilisi suurlinnu, uniseid väikekülasid ja paiku, mis annavad aimu raskest möödanikust. Et selle Kagu-Aasia kaunitariga põhjalikumalt tutvust teha, peaks varuma vähemalt kaks nädalat.

Vietnamis reisides märkab kiiresti, et see riik on täis kontraste. Tänavapildis vaheldub kokakoola reklaam kommunistliku propagandaposteriga.

Modernse tornmaja ees võite šikkide ärimeeste seas kohata lihtsat saapapuhastajat, kes paarikümne eurosendi eest te kingad taas läikima lööb.

Kuigi aeg-ajalt märkab tänavapildis mehi, kes horisontaalasendis lesides oma motika peal silma looja on lasknud, on vietnamlased siiski väga töökad ja tegusad.

Ettevõtlikkus ja saatusehoopide kiuste elus edasiliikumine on justkui omadused, mis Vietnamis antakse kaasa emapiimaga. Samas oskavad vietnamlased ka rihma lõdvaks lasta.

Väga populaarne on meeste hulgas tänavakohvikute madalatel plasttoolidel istudes õlut juua. Lausa pühaduseteotusena tundub aga paljudele turistidele vietnamlaste komme õlleklaasi jääkuubikuid panna.

Vietnami liiklus on nähtus omaette

Liiklust jälgides saab aimu kohaliku ühiskonna läbilõikest. Ühel ajal võib teist motikaga mööda vurada põllumees, kes veab pea alaspidi rippuvaid kanu, oma kolme last kooli sõidutav ema, ühe käe sõrmedel mobiiltelefoni tekstisõnumit toksiv nooruk, minikleiti ja kõrgeid kontsi kandev kaunis naine, uue mööblitüki soetanud härrasmees, kes ühe käega oma äsjasoetatud varandusest kinni hoiab, teisega oma sõiduvahendit tee peal hoida üritab.

Kuidas siis Vietnami liikluskeerises ellu jääda? Selle nüansside mõistmiseks on parim viis jälgida kohalikke. Tavaliselt kohtlevad sõidukijuhid jalakäijat kui ohtu, millest tuleb mööda saada.

Seda suudavad nad enamjaolt teha ka sõidukiirust vähendamata. Teed on tähtis ületada rahulikult kõndides ja muidugi veendudes, et teid on märgatud, mitte joostes.

Kui ise sõiduvahendit juhtida, kehtib põhimõtteliselt ainult üks reegel: ära sõida teisele otsa. Kõik muu on enam-vähem aktseptitav. Näiteks ühesuunalisel teel oleks patt jätta proovimata ka vastassuunas liiklemine, eriti kui seeläbi pisut aega võita saab.

Tegelikult näeb liiklus Vietnamis hullem välja, kui see päriselt on. Õnnetusi välditakse siin tänu suhteliselt tagasihoidlikule sõidukiirusele (35–40 km/h) ning aastatepikkusele kogemusele, mis on õpetanud, kuidas selles korrapäratus kaoses hakkama saada.

Kui norrakate kohta öeldakse, et nad sünnivad, suusad jalas, siis vietnamlased tõenäoliselt motikasadulas Tihti on suuremates linnades motikaid ja rollereid sama palju kui elanikke.

Esimest korda Kagu-Aasiasse sattudes võib hakata kaasa tundma oma kõrvadele, sest peale lärmaka linnaelu kostab katkematu liiklejate signaalitamine.

Ka selles kehtivad omad kirjutamata reeglid, mida tuleb austada. Üldiselt tähendab üks signaal sõbralikku teavitust (ma olen su selja taga), kaks törtsu aga hoiatust (vaata ette, ma sõidan sinust kohe mööda) ja kolm on juba kui ähvardus – kao tee pealt eest!

Üks kiiremini arenevaid Aasia riike

Kui oma pindalalt ja kujult saab Vietnami võrrelda Norraga, siis rahvaarvult kuulub see Kagu-Aasia riik hoopis teise kaalukategooriasse.

Vietnam, olles koduks üle 90 miljonile (17 korda rohkem kui Norras), on paari viimase aastakümnega tõusnud ääretust vaesusest üheks kiiremini arenevaks Aasia riigiks.

Eduloo fassaadi varjutavad aga riigis ainuvõimu omava Kommunistliku partei jätkuv demokraatlike vabaduste piiramine, suur ebavõrdsus ja lokkav korruptsioon.

„Seda, mida Vietnamis ei saa raha eest osta, saab osta suure raha eest,” ütleb kohalik irooniliselt.

Kui põhjapoolne pealinn Hanoi on Vietnami poliitikakeskus, siis lõunas asuv Ho Chi Minh City vaieldamatult riigi ärimeka. Kui viimane on üsna sarnane teiste Kagu-Aasia suurlinnadega, siis veel McDonald’sist puutumata Hanois on säilinud see miski, mis sellele linnale üsnagi unikaalse aura annab.

Kuna põhjas ja lõunas räägitav dialekt erinevad, teevad kohalikud üksteisel üsna kergelt vahet. Kuigi üldistamine on keeruline, on välismaailma mõjutused ajalooliselt Lõuna-Vietnamis tugevamini juurdunud ning sealsed elanikud võrreldes muude kaasmaalastega mõneti kosmopoliitsemad ja riskialtimad.

Ära lase endal nahka üle kõrvade tõmmata

Vietnamis on hinnatase Eestiga võrreldes madalam. Üldjuhul tuleb aga arvestada sellega, et turistihind erineb sellest, mida kohalik sama kauba eest välja käima peab.

Siiski tuleks ennast informeerida sellest, kui palju miski maksta võib, et mitte lasta endal nahka üle kõrvade tõmmata. Kuigi ka Vietnamis võib kohata pealetükkivaid tänavakaupmehi, piisab tavaliselt viisakast ja resoluutsest keeldumisest, et neist lahti saada.

Selleks, et Vietnamist õiget pilti saada, tuleks käia ära Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Vietnamis ning varuda reisiks minimaalselt kaks nädalat.

Peale Ho Chi Minh City ja Hanoi on kõige populaarsemad sihtkohad kahtlemata Kirde-Vietnamis asuv Ha Longi laht ja Kesk-Vietnami idülliline Hoi Ani linn. Viimasesse soovitaks võimalusel ka pikemaks ajaks peatuma jääda.

Peale Hoi Ani on rannapuhkuse nautlejate meelispaigaks Phu Quoci saar, kuid ka Con Dao saared, mis veel turistihordidest puutumatud, koguvad üha enam populaarsust.

Ajaloohuvilistele pakuvad kindlasti huvi Vietnami vana keiserlik pealinn Hue ning Ho Chi Minh Cityst mitte kaugel asuvad Cu Chi tunnelid, kus saab aimu vietnamlaste sõjaaegsest vastupidavusest ja leidlikkusest.

Paljud leiavad tee ka Põhja-Vietnamis asuvasse Sapasse, kus saab matkata mööda rohelisest rohelisemaid riisipõlde, näha Vietnami vähemusrahvaste elu ja kombeid ning ööbida kodumajutustes.

Sapas asub ka Vietnami kõrgeim mägi Fansipan, mille tippu (3143 meetrit) saavad alates selle aasta algusest ka pisut laisemad matkasellid, sest sinna viib nüüd ka köisraudtee (edasi-tagasi pilet umbes 25 €).

Kui suurlinnamürast on soov veidi puhata, siis peale Sapa on head variandid veel Prantsuse alpilinnu meenutav Dalat (Lõuna-Vietnam) või Ninh Binh ja Mai Chau (Põhja-Vietnam).

Kaks veidi vähem tuntud Põhja-Vietnami pärlit on ka Hanoist kirdesse jääv Ba Bé rahvuspark ja Hiina piiriäärne Ha Giang. Mõlemasse pääseb bussiga Hanoist ning kohapeal ringi vaatamiseks võib laenutada motikad.

Motikas ja buss ongi reisides kõige tavapärasemad sõidukid. Aga kuigi vahemaad võivad paberil olla küll üsna väikesed, kipub punktist A punkti B jõudmine teede kehva seisukorra tõttu siiski rohkem aega võtma kui Eestis.

Pikemaid vahemaid saab läbida ka rongi või lennukiga, aga kui Ho Chi Minh Cityst Hanoisse kestab lend 2 tundi, siis rongireis lausa 34 tundi. Ka lennukiga saab üsna soodsalt reisida, kui kasutada populaarseid odavlennufirmasid (Vietjet, Jetstar).

Isegi kui Vietnam ei tundu sellist tüüpi kaunitar, kellesse esimesel silmapilgul armuda, siis reisi lõpuks on teie süda tõenäoliselt röövitud.

Kuhu tasuks veel minna?   

* Saigoni ooperimaja A&O Show (7 Lam Son Square, Ho Chi Minh City) on etendus, kus saavad kokku Vietnami rahvamuusika ja -tants, akrobaatika, atletism ja hea huumor. See meelelahutussõu kujutab hästi Vietnami elu-olu ja on väga populaarne. Kohalikus mõistes on asi krõbedavõitu pileti hinda (20 €) väärt.  

* Lotte Centre’i katusebaar (54 Lieu Giai, Hanoi) on koht, kust avaneb erakordne vaade Hanoile. Baar asub ühe Vietnami kõrghoone katusel, kõige võimsam vaatepilt avaneb maja 65. korruselt õhtuhämaruses, kui kogu Hanoi on tuledesäras.    

Parim aeg reisida hilissügisel ja varakevadel

Harilikult seostatakse Vietnami troopilise kliimaga. Osaliselt vastab see ettekujutus ka tõele. Lõuna-Vietnamis tervitab 30 °C ringi jääv kuumus ning kõrge õhuniiskus turiste aasta läbi, aga aprillist septembrini raskendab seal reisimist vihmaperiood.

Pea 1500 km eemal Põhja-Vietnamis on aga neli aastaaega. Paar kuud kestval talvel (detsember-veebruar) langevad temperatuurid 10–15 °C ringi. Ilm tundub külmem, kui kraadid arvata lubaksid, sest õhuniiskus on suur ja majade soojustamise ning keskküttega pole vietnamlased veel sina peal.

Seega tuleks Vietnami reis soovitatavalt ette võtta kas hilissügisel (oktoober-november) või varakevadel (märts), kui üldjuhul valitseb kogu riigis üsnagi kuiv ja soe (25–30 °C), kuid mitte veel suvekuudele omane kuum ilm.

Võimaluse korral tuleks vältida reisimist Vietnami uusaastapidustuste (Tet) ajal, mis langeb tavaliselt veebruarikuu algusse. See on aeg, kui vietnamlased aktiivselt ringi reisivad ning seetõttu on öömaja raske leida ja hinnad laes.

Kõht head-paremat täis vaid paari euro eest

Kuigi Vietnamis on samuti suuri ja tuntud kiirtoidukette, ei pea vietnamlased nendest lugu, sest iga vietnamlase au ja uhkus on Vietnami köök. Vietnamlastele meeldib süüa odavates tänavarestoranides, kes pakuvad keelt allaviivaid toite ja kus saab kõhu täis vaid 2-3 euro eest.

Kuna tavapäraselt keskendub iga restoran ühe kindla roa valmistamisele, siis on nad saavutanud selle kokkamises meistriklassi. Kui tekib küsimus, millist söögikohta eelistada, siis tuleks juhinduda kohalike eelistustest. Vietnami köögi a ja o on riis.

See on neile umbes sama mis eestlasele must leib või itaallastele pasta. Vietnamis viibides tuleks ära proovida kohaliku köögi klassika, mille hulka kuulub pho bo (veiselihaga nuudlisupp), banh cuon (täidetud riisipannkoogid), goi cuon (küpsetatud või värsked kevadrullid) ja bun bo nam bo (magushapukas kastmes veiseliha riisinuudlitega).

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee