Maailm

Türgi esileedi moto: "Laristada, laristada, laristada!" (14)

Allan Espenberg, 3. september 2016, 04:00
TÜRGI ESIPAAR: President Recep Tayyip Erdoğan (62) koos aasta noorema abikaasa Eminega. Türgi esileedi esitab end vaga ja mõõduka mosleminaisena, kuid tegelikult on tema meelistegevus ostlemine.Foto: Reuters / Scanpix
Türgi president Recep Tayyip  Erdoğan on eri põhjustel olnud viimasel ajal pidevalt maailma ajakirjanduse tähelepanu all. Kõneainet on andnud suhted Venemaaga, riigipöördekatse või ka luksusliku presidendipalee ehitamine. Vähem on juttu olnud sellest, et nii president kui ka abikaasa Emine juhinduvad elustiilis luksusest ja hiigusest.

Emine Gülbaran abiellus 1978. aastal karjääri alustava noore ja ambitsioonika poliitiku Recep Tayyip  Erdoğaniga, kes paar aastat tagasi jõudis oma elueesmärgini – temast sai riigi kõige tähtsam mees.

Samal teemal

Kui Recep andis 28. augustil 2014. aastal ametivande presidendina, siis sai tema kaasast Emine  Erdoğanist automaatselt Türgi esileedi. Sellest positsioonist ja sellega kaasaskäivast aupaistest ning toredusest oli ta pikka aega unistanud.

Riigi esiperekonnas on neli last: pojad Ahmet Burak  Erdoğan (1979) ja Necmettin Bilal  Erdoğan (1980) ning tütred Esra  Erdoğan Albayrak (1983) ja Sümeyye  Erdoğan Bayraktar (1985).

Mõnda aega räägiti presidendipaarist kui tagasihoidlikult ja säästlikult elavatest inimestest, kes enne iga suuremat ostu mõtlevad hoolikalt järele, kas tegu on ikka vajaliku esemega. Nüüdseks on aga välisajakirjandus välja uurinud, et  Erdoğanid elavad uhkemalt ja priiskavamalt kui nii mõnigi kunagine sultan.

Presidendipalk – 180 000 eurot aastas

Kõiki kindlasti huvitab, kuidas on lood presidendi sissetulekuga. Ametlikult teenib  Erdoğan aastas ca 180 000 eurot, kuid tema koguvaranduse suuruseks on Forbes’i andmetel hinnanguliselt 166 miljonit eurot.

Presidendil on kasutada kolm paleed, tal on mitu restorani, talle kuulub Istanbuli jalgpallimeeskond ja tema nimel on ka isiklik alkoholimark.

Saksa ajaleht Bild väidab, et Türgi presidendi suhteliselt tagasihoidliku palga juures on ta kokku ajanud märkimisväärse varanduse ja tema lapsedki suplevad luksuses.

Ajalehe andmetel on  Erdoğani poegadel Istanbulis vähemalt viis villat, nad puhkavad maailma luksuslikemates kuurortides, sõidavad ringi esmaklassiliste autodega ja pole asju, mida nad ei saa endile lubada.

Presidendi perekonda on kahtlustatud äriajamises ka terroristidega, mis võib olla üheks rikkuse allikaks.

Tänavu veebruaris algatati Itaalias koguni kriminaalasi presidendi poja Bilali vastu, keda süüdistati rahapesus ja Islamiriigilt nafta ostmises. Ka presidendi teised lapsed on ajakirjanduse väitel olnud seotud korruptsiooniskeemidega.

Riigi esiperet iseloomustab raha mõttetu ja pillav kulutamine, kus sente ei loeta ja tuhande eurosed asjad põlatakse liiga odavateks. Samal ajal räägib Türgi ajakirjandus presidendipere erakordselt mõõdukast ja kasinast eluviisist.

Nad ajavat läbi piskuga, aga esileedi olevat koguni maailma kõige malbem inimene, kes jälgib hoolega iga sendi kulutamist. Lääne ajakirjandus lükkas sellised luulud kiiresti ümber.

Teisalt ei hoita Türgi ajakirjanduses ruumi kokku, kui on vaja kiita presidenti ja tema prouat. Kõige sagedamini räägitakse presidendi ja tema pere teenetest, mida nad on riigile osutanud.

Samuti rõhutatakse nende ustavust kodumaale ja ülisuurt patriotismi. Samal ajal, kui esiperekond suhtub sõnades vaenulikult lääneriikide naiste elustiili, on presidendi lapsed, sealhulgas ka tütred saanud haridust Ameerika Ühendriikide ülikoolides.

Kuigi türklastele ei meeldi presidendi ja esijoones tema proua raha metsik laristamine ning irvitatakse ka ajakirjanduses levitatavate patriootlike valede üle, ei juleta presidendipaari avalikult kritiseerida.

Türgis kehtiva seaduse alusel võidakse presidenti solvavate lausete ja isegi vihjete eest igaüks ilma pikema jututa vanglasse kupatada. Seetõttu on presidenti ja tema tegusid kritiseerivaid julgeid üsna vähe.

Ostusõltlasest esileedi käib lukspoodides

Türgi esileedi ametlikust biograafiast leiab hulga viiteid headele ja humanitaarsetele tegudele. Küll ta on hoolitsenud vaeste ja väetite eest, andnud panuse supiköökide arengusse, korraldanud kampaaniaid naiste ja tüdrukute toetamiseks, et nad saaksid õppida ja areneda.

Ka astuvat ta välja naisteõiguste suurendamise eest ja tegevat jõupingutusi parandamaks naiste elu oma riigis.

Kõige selle eest on teda rahvusvaheliselt tunnustatud ka mitme preemia ja auhinnaga.

Ühel tseremoonial ütles Emine: "Usume, et kõik maailma naised väärivad ühesuguseid poliitilisi ja sotsiaalseid võimalusi." Kuid esileedi vahvad sõnad ja heategevuslik tegevus on paljudel juhtudel karjuvas vastuolus tema käitumisega.

Samamoodi nagu president, armastab Eminegi luksuslikku elu ja oskab kulutada raha nii presidendipalee sisustuse kui ka enda peale. Ajakirjanduses väidetakse, et Emine kulutab nädalas tuhandeid eurosid luksuskaupade ostmiseks. Teda on seetõttu sageli nimetatud parandamatuks šopahoolikuks.

Emine peab end tagasihoidlikuks ja kokkuhoidlikuks, vagaks ja mõõdukaks mosleminaiseks ning seda kuvandit on püüdnud edastada ka  Erdoğani-meelne ajakirjandus. Artiklites on kirjutatud koguni, et esileedi ei viska isegi sidruni- ja õunakoori ära, vaid valmistab nendest äädikat.

Ajakirjanike sõnutsi veedab ta mitu tundi päevast köögis, vaaritades ja küpsetades. Kõik see on aga vale ja pettus. Tegelikult on esileedi meelistegevuseks aga ostlemine.

Ta saab rahulduse raha kulutamisest. Ja kuna abikaasal on raha küllaga, siis pole šoppamisel senini tagasitõrkeid ette tulnud. Esileedi motoks võikski olla: "Laristada, laristada ja veelkord laristada!"

Emine eriliseks kireks on disainerrõivad, käekotid ja antikvaarsed esemed – kuid need peavad olema kallid. Odavat kaupa ta põlgab. Sel eesmärgil kihutab ta mööda maailma ringi, külastades kõige kallimat luksuskaupa müüvaid kaubamajasid.

Kui Emine kord Brüsselis ostureisil käis, siis pandi tema pärast kinni terve ostukeskus, et ta saaks pööblist segamata rahulikult kaubaga tutvuda ja vajalikke oste teha.

Tookord kulutas ta ostudele umbes 43 000 eurot. Abikaasat ametlikul visiidil Poolas saates oli Emine kulutanud ligi 45 000 eurot Varssavi antikvariaadilaadal. Vanaaegseid ja väärtuslikke esemeid on tal vaja pere uhkete paleede sisustamiseks.

Ka igapäevaelus püüab Emine luksuslikku stiili ja peent maitset järgida. Nii joob ta teed kuldsetest kruusidest, mis maksavad 310 eurot tükk. Kilogramm erilist valget teed pidavat aga maksma ligi 1800 eurot.

Siinkohal võiks meenutada, et veerand Türgi elanikkonnast peab hakkama saama kolme-nelja euroga päevas. Samal ajal korraldavad Erdo?anid aga paleedes pidevalt uhkeid ja rahvarohkeid bankette, kus šampus voolab ja lauad on lookas.

Üks viimaseid suuri pidusid toimus tänavu maikuus, kui president pani mehele oma noorima tütre Sümeyye. President saabus pulmapeole helikopteriga ja pulmakorteežiks suleti mitu linnatänavat.

Külalistena olid kohal Türgi tipp-poliitikud ja saabunud oli ka välismaa riigijuhte (Pakistani peaminister, Aserbaidžaani president, Albaania peaminister, Katari emiir jt). Abiellunuid oli õnnitlemas ligi 6000 külalist.

Esileedi: haaremid olid haridusasutused

HAAREMITANTSIJAD: Türgi esileedi meelest oli sultanite haaremitel Türgi ajaloos igati positiivne roll, kuna seal valmistati tüdrukuid ette edasiseks eluks. Foto: Scanpix

Türgi esileedi Emine Erdoğan võtab aeg-ajalt ka sõna eri teemadel, kuid igakord ei õnnestu tema väljaütlemised kõige paremini.

Näiteks on ta öelnud, et Türgi Vabariigi esimesed 90 aastat oli täielik katastroof, kuid Recep  Erdoğani ajal on olukord paranenud ja riik on asunud progressi teele. Selline ütlus vihastas türklasi ja parlamendiliige Eren Erdem nõudis koguni juurdluse algatamist esileedi vastu, kuna ta oli solvanud riiki. Loomulikult sellist juurdlust ei toimunud.

Tänavu märtsis tekitas Emine maailmas suurt vastukaja ja sattus koguni pilkealuseks, kui teatas, et osmanite impeeriumi ajal eksisteerinud haaremid olid sinna kuulunud naistele kasulikud haridusasutused ja inspireerivaks elukooliks.

Tema meelest oli sultanite haaremitel Türgi ajaloos igati positiivne roll, kuna seal valmistati tüdrukuid ette edasiseks eluks. "Haaremid olid elukooliks naistele, koldeks, kus nad valmistusid eluks, said hariduse ja tegelesid heategevusega. Kõike seda juhtisid sultanite emad," rääkis Emine.

Esileedi avaldus tekitas suurt rahulolematust nii Türgis kui ka välismaal. Ajaloolane Howard Eissenstat kirjutas selle kohta: "Ajaloolasena pean Emine Erdoğani avaldust haaremite kohta mitte nii väga solvavaks kui jaburaks, mis juhib tähelepanu kõrvale palju olulisematelt probleemidelt."

Ajakirjanduses hakati presidendi kaasat aga haaremi esileediks nimetama.

Ka president sai oma vitsad kätte, kui naistepäeva puhul peetud kõnes teatas, et naine on eeskätt ema ja igal naisel peaks olema vähemasti kolm last.

Selline avaldus kutsus Türgis esile massiproteste, kus süüdistati riigipead karmide islamitavade juurutamises Türgis ja naiste õiguste kärpimises.

Protestidele vaatamata on  Erdoğan hiljem mõtet täpsustanud, märkides, et emadusest loobuvad ja lastetud naised on puudulikud või poolikud.

Tema sõnul peaksid moslemid loobuma rasestumise vältimisest ja sünnitama võimalikult palju lapsi. "Soovitan omada vähemalt kolme last," taaskinnitas president.

Netikirjanikud soovitasid presidendil sisse seada isiklik haarem, et üha rohkem naisi võiksid saada emaks. "Siis saaks Emine  Erdoğan olla emade ema," kirjutas Twitteris keegi bocijn. Juba varem on president Erdo?ani nimetatud demokraatliku Türgi sultaniks.

Emine on aeg-ajalt ka sõnavahetustesse sattunud. Näiteks 2010. aastal nimetas ta rahva ees Iisraeli presidenti Shimon Peresit petiseks.

Tänavu aga olevat Süüria presidendi abikaasa Asma al-Assad nimetanud Türgi presidenti matslikuks kõrilõikajaks, Emine kohta aga kasutanud väljendit vanamoodne ja inetu šopahoolik.

Mängufilm Türgi rahva liidrist

Hiljaaegu tuli Türgis välja uue mängufilmi treiler. Film "Reis" ("Liider") jutustab riigi presidendist Recep Tayyip  Erdoğanist.

Lavastaja Hüdaverdi Yavuz’i käe all valmivas filmis räägitakse sündmustest, mis saavad alguse 1933. aastal. Kõige suuremat tähelepanu on osutatud presidendi lapsepõlvele, kuid ajaliselt jõutakse välja kuni 1994. aastani, kui  Erdoğan valiti

Istanbuli linnapeaks.

Peaosas on Türgi 38aastane kuulus näitleja Reha Beyo?lu, praeguse presidendi abikaasa Emine rollis võib näha aga 32aastast Özlem Balc?’t. Filmi esilinastus peaks Türgis olema 14. oktoobril 2016.

Türgi esipaar elab maailma ühes nooblimas palees

Hiljuti laskis Recep Tayyip  Erdoğan ehitada endale uue presidendipalee, mida kriitikud on nimetanud presidendi autoritaarse valitsemisstiili peegelduseks.

Mitteametlikult Valge Palee (Ak Saray) nime kandvat hoonet hakati Ankarasse ehitama 2011. aastal, kui  Erdoğan oli peaminister. Tollal räägitigi, et uuest paleest saab peaministri residents.

Kui  Erdoğan valiti aga presidendiks, siis otsustas ta ümber ja kuulutas hoone presidendi ametlikuks lossiks. Ta lihtsalt ei tahtnud suursugust ja luksusest säravat lossi jätta kellelegi teisele. Mõni kuu pärast Erdo?ani presidendiks saamist valmis maja ja riigi esiperekond võis sisse kolida.

Neljal ruutkilomeetril asuva 1100-toalise palee ehitamiseks kulutati umbes 600 miljonit eurot ja see on suurem kõigist tuntumatest maailma lossidest ja paleedest – Valge Maja, Kreml või Versailles on selle kõrval kääbused.

Ankara palee pole  Erdoğanile ainult elu-, vaid ka töökohaks, mistõttu on selles palju tube ja punkreid, kus saab üle elada nii bioloogilise ja keemilise kui ka tuumarünnaku.

Kriitikud on maininud, et  Erdoğani palee on sedavõrd uhke ja ekstravagantne, et sellega võrreldes elas luksust armastanud Iraagi kunagine diktaator Saddam Hussein haledas hurtsikus.

Kui Saddam oleks näinud  Erdoğani paleed, oleks ta arvatavasti kadedusest roheliseks läinud. Mõni irvhammas on aga paleed nimetanud pigem Hiina raudteejaamaks kui osmanite impeeriumi sümboliks.

 Erdoğan vaidles kriitikutele vastu ja kinnitas, et uhke palee teenib Türgi prestiiži huve rahvusvahelisel areenil. Uut paleed olevat talle vaja olnud aga seepärast, et endistesse tööruumidesse, kus ta töötas peaministrina, olid siginenud prussakad.

Briti ajaleht The Daily Mail arvutas umbkaudselt välja, kui palju maksavad Valges Palees asuvad asjad. Nii pidavat seintele pandud siidtapeedi rulli hind olema 2363 eurot.

Üks suuremõõduline kahe poolega uks pidavat maksma 42 617 eurot. Kuid selliseid uksi on palees üle neljasaja, millele lisanduvad 450 tavaust. Kokku läksid uksed maksma üle 35 miljoni euro.

Idamaade hoonetes on olulisel kohal muinasjutulisust väljendavad vaibad, mida Erdo?ani palees on ühtekokku 34 000 ruutmeetrit – need maksid umbes üheksa miljonit eurot.

Opositsiooni väitel olevat palees koguni kuldsed tualetipotid, kuid see arvatavasti ei vasta siiski tõele.  Erdoğan ise lubas presidendi kohalt tagasi astuda, kui paleest leitakse kas või üks kullast pott.

Kui paleed ehitama asuti, kinnitas  Erdoğan, et kasutatakse üksnes Türgis toodetud materjale. Kriitikud avalikustasid tegeliku olukorra: katus pärineb Saksamaalt, marmor osteti Indiast, ehitusmaterjale hangiti ka

Suurbritanniast ja Prantsusmaalt, palee territooriumile istutatud puud toodi Itaaliast ja Hollandist.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee