Kodu

Üürikodu otsides: parem karta kui kahetseda (2)

Ia Mihkels, 2. september 2016, 04:00
 Vida Press
Üsna palju on neid, kes võõrasse linna õppima või tööle asudes on mõneks nädalaks peavarju leidnud sõprade-sugulaste juures, et siis rahulikult endale üürikorterit otsida.

Millele tuleks seejuures tingimata tähelepanu pöörata?

Soovitusi nii üürnikele kui ka üürileandjaile jagavad nii suured kinnisvaraportaalid kui ka väikesed bürood oma kodulehtedel. Paraku selgub ühtelugu, kui üürikorteriga mingi arusaamatus tekib, et asja on keeruline klaarida, sest lepingut sõlmides pole osapooled suurt midagi kirja pannud – või pole kirjalikku lepingut teinudki.

Hea pakkumine kaob kiiresti

Üürikodu vajadusest tasub alati kõigepealt teada anda oma sõpradele-tuttavatele, kas otse või sotsiaalmeedia vahendusel: ikka võib juhtuda, et kellelgi on elamispind mingil põhjusel tühjalt seisma jäämas, võhivõõrast inimest aga üürile võtta ei tihata. Kui veab, võib sel moel leida kodu eriti soodsatel tingimustel.

Muidugi peaks üürikodu otsija aegsasti läbi mõtlema kõik oma soovid ja vajadused, et sobivaid variante oleks lihtsam leida: missugune piirkond on sobivaim, kui suur peaks korter olema, kas tühi, möbleeritud või osalise sisustusega (nt köögimööbel ja -tehnika, pesumasin), kas kesk- või ahiküte, kas on oluline, mitmendal korrusel korter asub jmt. Otsustada tuleb sedagi, kas tahate üürikodu otsimisega algusest lõpuni ise tegelda või jätate esimese valiku maakleri ülesandeks.

Eelvalikut on hõlpus teha internetis, kust leiab nii maaklerite kui ka üürileandjate pakkumisi korteri kirjelduste ja fotodega. Otsuseid – vähemalt broneerimisotsus – tuleb enamasti teha kiiresti, sest head pakkumised kaovad üliruttu: hommikul üles pandud kuulutuses pakutav korter võib lõunaks olla juba üürile antud.

Mine kindlasti ise vaatama

Portaalides võib olla ka mingil põhjusel üles jäänud kuulutusi – korter on tegelikult ammu elaniku leidnud. Seepärast ei maksa alustada pikkade nimekirjade koostamisest, et siis alles hakata helistama-kirjutama ja täpsemat infot uurima – tuleb kohe ühendust võtta, et üksikasju täpsustada, korter broneerida vms.

Kui mõned meelepärased pinnad leitud, tuleks need alati oma silmaga üle vaadata – kirjeldused ei pruugi alati tõele vastata. Näiteks on ette tulnud, et fotod, millel korter näib olevat sisustatud uuepoolse mööbliga, on tehtud nelja-viie aasta eest, kui korter esimest korda üürile anti, seal on elanud juba õige mitu üürilist/peret ja tegelikkus pole enam sugugi nii silma rõõmustav.

Enne kui leitud üüripindu vaatama minnakse, tasub panna kirja kõik, mida tingimata omanikult või teda esindavalt maaklerilt küsida. Oma mälule, olgu see kui suurepärane tahes, ei maksa selles olukorras loota: uut infot on palju, selles järge pidada keeruline – pole ime, kui miski, mis on tegelikult väga oluline, läheb meelest.

Omaniku või maakleri ees võib igasuguse piinlikkustundeta varem kokku pandud küsimustikus näpuga järge ajada: sellest korterist võib lühemaks või pikemaks ajaks saada teie kodu, mille eest maksate üsna korralikku hinda, seega on kõigiti mõistetav, et olete huvitatud ka igast pisiasjast.

Üks olulisemaid küsimusi on mõistagi hind: kaaluge üksikasjalikult oma (pere) eelarvet ja pakutavate korterite kogukulusid (üür + kommunaalkulud). Küsige, millised kommunaalkuludest jäävad üürniku, millised omaniku kanda, kas lisandub parkimistasu, kes pakub majas internetiühendust jms. Kindlasti tasub küsida näha eelmiste perioodide arveid!

Korterit vaatama minnes uurige täpselt järele, mis seisus see on. Midagi eriskummalist pole selles, kui võimalik tulevane üürnik avab kraane köögis ja vannitoas, testib loputuskasti tööd, lülitab sisse pliidi ja kontrollib plaatide korrasolekut, vaatab üle, kuidas avanevad-sulguvad aknad jmt.

Täpsustada tuleks, kes kannab pisiremontide kulud (nt ukselink laguneb või mõni kodumasin ütleb üles), aga pikemaks ajaks üürile võetud korteri puhul ka see, kas ja mida ning kelle kulul tohib korteris muuta. Kindlasti tuleks uurida, kas korteril on kindlustus, mis kaitseb ka kodust vara. Kindlustuse oma koduse vara kaitseks võib teha ka üürnik ise.

Tihti juhtub, et üürile antav korter on samal ajal ka müügis – see tuleb kindlasti üle küsida, et mõne kuu pärast ei leiaks end täiesti ootamatult olukorrast, kui taas tuleb hakata uut ulualust otsima. Arukas on üle küsida ka see, kas korter pole juhtumisi kaasomandis – ja kui on, kas siis ka teine omanik on väljaüürimisega nõus.

Tähtsad punktid üürilepingus

Ehkki seaduse mõttes on ka suuline kokkulepe leping, tuleb see igal juhul kirjalikult sõlmida. Üürileping on ka alus oma elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks, omaniku eraldi nõusolekut vaja ei ole – aga mõistlik on teda sellest teavitada. Kindlasti peaks üürilepingus olema kirjas:

• lepingu pikkus ja tähtaeg: kas tähtajaline või tähtajatu, üüri suuruse muutmisel ja lepingu lõpetamisel etteteatamise aeg;

• üüri suurus ja tasumise kord (maksete kuupäevad jm);

• kõrvalkulude suurus ja tasumise kord (mis maksed tasub üürileandja, millised üürilevõtja);

 Vida Press

• kuidas ja kellele tuleb teatada mõõturite näidud;

• esimese makse suurus lepingu sõlmimisel: kui suur on sellest üüri osa ja kui suur tagatisraha, kuidas toimub tagatisraha tagastamine üürilevõtjale, kuidas hakkab toimuma üüri arvestamine, kas kuupõhiselt (1-30) või lepingu sõlmimise päevast jmt;

• kes tulevad veel peale üürilevõtja korterisse elama;

• kas ja mis tingimustel on lubatud koduloomad;

• millised on korteri puudused, mille eest üürnik ei vastuta;

• milliseid panipaiku-parkimiskohti ja mis tingimustel saab üürnik kasutada;

• milliseid remonditöid tohib üürilevõtja korteris teha, kes selle eest maksab.

Lepingu lisana tasub vormistada üleandmise-vastuvõtmise akt, kus on kirjas mõõturite (elektri-, vee-, gaasi- jm) näidud, üle antud – kätte saadud võtmed, puldid, korterisse jäävad esemed ja nende seisukord, üürniku kasutada jääva mööbli ja tehnika rahaline väärtus jmt. Mõistlik oleks nii korter kui ka mööbel ja kodumasinad üles pildistada ja fotod lepingule lisada, et hiljem nende seisukorra üle mitte tulutult vaielda.

Kes maksab maakleritasu?

Levinud on komme, et maakleritasu (üldjuhul ühe kuu üüriga võrdne summa) tasub üürilevõtja – ehkki tema pole maakleri teenust tellinud. Sellisel juhul ei saa üürileandja aga ka eeldada, et maakler aitab tal hiljem tekkida võivaid probleeme lahendada – tema pole ju teenuse eest sentigi maksnud, ehkki seaduse järgi peaks üürivahendusteenuse eest maksma see, kes teenuse tellib. Paljud üürileandjad on juba siiski valmis maakleritasu üürilevõtjaga vähemalt pooleks jagama.

2 KOMMENTAARI

u
Urjuk 2. september 2016, 08:57
Maakleritasu maksab üürnik igal juhul kas otse või kaudselt.
Ka üürilepingu sõlmimisel sissemakstava "Tagatisraha" üheks komponendiks saab arvest...
(loe edasi)
v
vot üks punkt 2. september 2016, 07:27
on ja jääb arusaamatuks- kes maksab maakleritasu. ja teiseks tasu suurus.

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee