( )

Hiljuti Eestis tehtud väike uuring näitas, et enamik inimesi on küll kuulnud targast majast või nutikodust, kuid täpsemalt teatakse sellest vähe.

Targa maja lahendusi tootva firma Jung esindaja Mark Meltsi sõnul ilmnes uuringu tulemustest, et selle kohta, mida targa kodu lahendused täpsemalt tähendavad ja mis võimalusi need pakuvad, levib ohtralt müüte ja eksiarvamusi.

Kui paluda inimestel kirjeldada, kuidas nad nutikodu endale ette kujutavad, selgub, et suure osa arvates on targa kodu süsteem mõeldud laisale ja mugavale inimesele, kes ei viitsi näiteks mõne kodumasina sisselülitmiseks püsti tõusta ja paari sammu astuda, vaid soovib diivanil lesides puldiga masinatele käsklusi saata.

"Tegelikkuses juhitakse puldilt vaid üksikuid funktsioone ja kasutaja sekkumist targa maja juhtimisse on vaja minimaalselt," selgitas

Melts. "Seadistused pannakse pere vajaduste järgi koos teenusepakkujaga hoolikalt paika ja edasi toimetab süsteem suurel määral juba iseseisvalt."

Targa maja mugavus seisneb Meltsi sõnul hoopis selles, et süsteem, kuhu on ühendatud kümneid funktsioone (valgus, küte, ventilatsioon jm), kontrollib ja juhib maja tervikuna nagu ühtset organismi – äärmise detailsusega. "Seesugust peenhäälestust, mida targa kodu süsteem omapäi teeb, ei saaks isegi kõige virgem kasutaja iga päev ise teha," tõdes Melts.

Filmides nähtu tõttu on paljudele jäänud mulje, et nutikodu valgus- või muid funktsioone juhitakse sõrmenipsu, käteplaksu või häälkäsklustega. Kuigi see on meelelahutuslik ja teoreetiliselt ka võimalik, ei ole see Meltsi sõnul kuigi populaarne ega ka soovitatav.

"Käsklused peavad olema universaalsed, hästi meeldejäävad ning kõikidele lihtsalt kasutatavad, nipsutamise-plaksutamise ja häälkäskluste puhul on aga suur valesti tõlgendamise võimalus," põhjendas ta.

"Erinevaid plaksude ja nipsude kombinatsioone on majaelanikelgi keeruline meelde jätta, rääkimata külalistest."

Kui klient on siiski huvitatud käsklustest, mida saab anda plaksutades või häälega, soovitab Melts kasutada neid mõõdukalt ning mõne lihtsama funktsiooni puhul – näiteks meelelahutuskeskuse, teleri või muusika sisse-välja lülitamiseks.

Skeptikud pelgavad, et targa kodu süsteemid jäävad kiirele tehnoloogia arengule jalgu, spetsialistid aga, kes iga päev loovad automatiseeritud kodu süsteeme, kinnitavad vastupidist: nende väitel on süsteemid loodud nii, et neid saaks tehnoloogia arenedes uuendada või kohandada muutuvate vajaduste järgi.

Kogu maailmas ja eriti Euroopas on levinud KNX standard, mis tähendab, et nii süsteemide tootjad kui ka paigaldajad, kes seda standardit kasutavad, saavad juba paigaldatud süsteemile hõlpsasti lisada uuendusi.

"Tänu ühtsele standardile saab uusi funktsioone, mida praegu alles arendatakse, lihtsalt integreerida juba olemasolevatesse tarkadesse majadesse," ütles Mark Melts.

"See tähendab, et tark kodu on investeering, mis loob püsivat väärtust. KNX standardeid kasutab üle 400 tootja ning see number kasvab iga aastaga."

Jaga artiklit

1 kommentaar

E
Ela, Nik  /   08:05, 2. sept 2016
Tavakodanikuna võtaksin nn targa kodu põhiplemuse kokku nii: kallis ja keerukas süsteem, mis võtab elanikult ära võimaluse ise oma kodu süsteeme juhtida. Meie pere kodu kuulub ka suht uute ning tehnoloogiliselt arenenute alla, kuid kordagi pole tulnud tahtmist põhifunktsioone kapriisse digitehnoloogia hoolde usaldada.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis