RAJALT MAHA: Saka talu kari jäi äsjase karurünnaku tõttu kahe looma võrra väiksemaks. Foto: Vello Almiste
Arvo Uustalu 2. september 2016 04:00
"Lohistamisjäljed algavad hoonete lähedalt. Ühest lambast sõi poole ära, teine jäi puutumata, kuna sattusin talle peale hommikul kasvuhoonet avama minnes," räägib Kohtla-Järve külje all Sakal elav talunik. Tema lambaid käis karu murdmas kaks ööd järjest.

Talunik Vello Almiste ütleb, et karu pidi ikka suur nahaal olema, sest tema majapidamine seisab otse mõisa vastas ja inimesi liigub ringi palju.

Kui esimesel ööl õnnestus kõhu täis söönud karul märkamatult jalga lasta, siis järgmisel hommikul jõudis ta lamba ainult maha murda.

Taluperemehe sõnul oli veel hämar ning ta nägi veski juures vaid suurt tumedat kogu, kes tema lähenedes plagama pani. "Eks ta mind pelgama hakkas," arvab Almiste. Jahimehed uurisid jälgi ja tunnistasid põgenenud looma karuks.

"Eks ta sai hamba verele. Eelmisel aastal tiris ta lamba umbes kahesaja meetri kaugusele. Katsin korjuse vana presendiga kinni, seniks kuni keskkonnaspetsilist saab pahateo üle vaadata. Aga karu tuli tagasi, kiskus presendi pealt ning lambast jäi maha ainult nahk ja paar konti," meenutab talunik.

Tema 150pealise karja söögimaad kaitsevad elektrikarjused ja koer, aga siinkandi suurima kiskja vastu võitlemisel sellest abi pole.

"On räägitud sellest, et karu kraabib elektrikarjuse alt läbi ja hüppab üle. Ei hakka karu jalga ka koera hammas. Käin turul kartuleid müümas ja seal inimesed ikka räägivad, et karusid on nii palju, et ei julge enam metsa marjule minna," tõdeb ta.

ASERI KARUD: Emakaru koos oma kolme pojaga jäi jahimehe kaamerasilma ette Jäägri Grilli ja Aseri koolimaja lähistel. Foto: Kalle Kohver

Ida-Virumaa jahimehed kinnitavad, et karusid on varasemast rohkem ja eriti on mesikäppasid järelkasvuga õnnistatud tänavu. Sakast paarikümne kilomeetri kaugusel elav jahimees Kalle Kohver ütleb, et kui viis-kuus aastat tagasi jalutas metsavahel vastu mõni üksik karu, siis nüüd juba mitu korda rohkem. "Karudel oli väga hea aasta ja ninaesine korralik. Kui varemalt oli emakarul üks-kaks poega, siis nüüd kaks-kolm ja neli. Ma ei tea, kas see on utoopia, aga räägitakse, et siinkandis nähtud ka viie pojaga emakaru. Igal pool on näha nende tegevuse jälgi. Lakuvad metsa pandud soola ja võtavad matti sigade söödakohtadel. Ainuüksi Maidla jahimehed on rajakaameratega loendanud 16 erinevat karu," räägib Kohver.

Tänavu anti Ida-Virumaal luba lasta vaid kaheksa karu, kuigi küttida võiks tema hinnangul kuni kaheksateist. Kohver ei mõista, miks siis, kui karusid oli vähem, lubati neid küttida kuni 11, aga nüüd on jahilubade arvu hoopis vähendatud.

Karude arvukuse üheks tunnistajaks on tema hinnangul ka see, et põdravasikate arv jääb pidevalt väiksemaks.

"Karud korjavad tagant ära," selgitab ta.

Kohver peab Aseri aleviku lähistel söögikohta Jäägri Grill ja elab teisel pool kohalike seas populaarset Kestla marjasood. Ta teab, et mõni ei julge karude pärast enam marjule minnagi, kuid lohutab, et karu pole just kõige julgem loom ja karta pole midagi, kui talle mitte otse peale minna.

Aseri kooli direktor Eha Pollak kinnitab, et kooli õpilane nägi koolist umbes poole kilomeetri kaugusel oleval teel karu ning teemat seetõttu õppeasutuses ka arutati.

"See on pooleldi kasutamata vana tee, mida mööda siiski kõnnitakse ja kus tehakse tervisejooksu. Naabrimees näitas meile ühel talvel ka karujälge," räägib ta.

Kohver tõdeb, et aastat viis tagasi nähti kahte karupoega lausa Kiviõli linnas jõlkumas. See jääb Kestla n-ö karusoo ja Saka vahele, kus lambaid murti.

Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Peep Männil ütleb, et karusid on Eestis seitsmesaja ringis ning mingist karuuputusest rääkida siiski ei saa.

"See lambamurdmine oli juhuslikku laadi. Seire näitab Ida-Virumaal pigem karude arvukuse väikest langustrendi. Poegi võib olla küll rohkem, kuid nemad saavad suguküpseks alles kolme-nelja aasta pärast ja siis tuleb ka rohkem küttida," selgitab ta.

Karujaht algas 1. augustil. Ida-Virumaale anti kaheksa karuluba. Karud olid kütitud juba 23. augustiks.