Politoloog Rein Toomla selgitab, kas presidendivalimistest lahvatanud sisetüli Reformierakonnas ja usaldamatus koalitsioonipartnerite vahel võib viia valitsuse lagunemiseni ning mis saab presidendiks tahtnud välisministrist Marina Kaljurannast.

Kas näete võimalust, et Marina Kaljurand jõuab valimiskogu ette Reformierakonna juhatuse otsusest olenemata?

Rein Toomla, politoloog: Kui ta ise tahab. See on võtmeküsimus. Selge on see, et ta peab kõike tegema oma kulu ja kirjadega. Eks ta siiamaani on ka teinud suuresti, aga nüüd ei ole tal enam erakonna toetust. See hakkab valmistama päris tõsiseid raskusi, eriti allkirjade kokkusaamisel. Selge see, et fraktsioonist ta võib midagi saada, aga ilmselt mitte väga palju. Ülejäänud peab ta saama neilt, kes kuuluvad valijameeste kogusse. Need inimesed ka alles selguvad veel, seega ajasurve on väga tugev. Muidugi on surve ka Reformierakonda kuuluvatel valijameestel, kuidas nad hakkavad käituma. Palju räägitakse erakondlikust distsipliinist, aga arvan, et Reformierakonna kohalikel poliitikutel saab olema päris keeruline – erakonna toetus kuulub ju ametlikult Kallasele. See võib viia sellise olukorrani, et Kallas ja Kaljurand söövad vastastikku üksteise hääli.

Kas usute, et mõni teine erakond, näiteks sotsid, juhul kui Nestor enam ei kandideeri, tuleksid Kaljuranna taha?

Võivad tulla küll, aga see oleks samuti problemaatiline. Kaljuranda on seostatud otseselt Reformierakonnaga, kuigi ta ei ole selle liige. Aga kui sotsiaaldemokraadid peaksid seda tegema, siis on tõepoolest tüli majas valitsuses. Siis on kohe hirmus tüli. Esimese hooga lepiti kokku, et toetatakse kord ühte, kord teist, aga nüüd hakatakse siis järsku toetama Reformierakonna põhikonkurenti, kes on Reformierakonna enda seest tulnud. Raske öelda, kuidas hakkab erakond ja kuidas hakkab Kaljurand käituma. Kui erakonda enam selja taga ei ole, kas ta tahab selle erakonnaga minna vastuollu. Kaljurand on ju öelnud, et kui see kampaania läbi saab ja ta ei osutu valituks, siis ta astubki Reformierakonda.

See lubadus ei pruugi enam kehtida?

Ei tea. Aga siis on ka ministrikoht läinud. Siin on neid lõhesid ja karisid nii palju, et seda on suisa kahju vaadata. Võiks ju arvata, et nüüd lähebki põnevaks ja mis nüüd juhtub. Aga praegu on hoopis kahjutunne.

Kas näete sellist stsenaariumi, et valitsus lagunebki presidendikoha pärast?

Täitsa vabalt võib laguneda. Nad on astunud samme, mis on minevikus viinud valitsuste lagunemiseni. See ei tähenda sugugi seda, et valitsus võiks ka seekord laguneda, aga kõik on alguse saanud sellest, et ei ole suudetud kokku leppida ühiskandidaadis. Kõik presidendivalimised, kus koalitsioon ei ole suutnud kokku leppida ühtses kandidaadis, on kaasa toonud valitsuste lagunemise. Eks seal ole muid pingeid ka muidugi. See ei tähenda, et valitsus langeb 24. septembril, kuigi võib ka see juhtuda. Olen kaua rääkinud valemist, mis ei ole küll presidendivalimistega seotud otseselt, aga ütleb, et see valitsus püsib vähem kui kaks aastat. See oleks siis kuskil kevade paiku või talvel. Kindlasti annavad presidendivalimised hoogu juurde, kui puudub ühine kandidaat ja kui järsku peaks üks valitsuserakondadest hakkama toetama seda, keda teine valitsuserakond on ära põlanud.

Mis juhtub siis, kui president ei valita valimiskogus ära?

See võib üsna tõenäoliselt juhtuda. Seal tulevad mängu rikutud sedelid, mis võivadki valimised läbi kukutada. Kahe nädala jooksul läheks tagasi riigikogusse. Ja kui seal jälle ei valita, siis uuesti valimiskogusse ja nii edasi. Siiamaani on üsna hästi meil presidendid ära valitud ja on läinud õnneks, aga seekord on selliseid võrdseid kandidaate palju. Ei ole sellist, kes oleks peajagu teistest üle või kaks väga võrdset. Riigikogus aga polnud ju sellist, kes oleks saanud koosseisu enamust ehk siis 51 häält.

Kuidas mõjuks sellele pildile musta hobuse esilekerkimine?

See pilt on segane niikuinii. Allar Jõks on teatanud täiesti raudselt, et tema teeb kõik selleks, et olla valimiskogus esitatud. Nii on öelnud ka Mart Helme. Marina Kaljuranna kohta me veel ei tea, mis tema teeb ja pole välistatud, et keegi võiks veelgi lisanduda. Kui tahetakse üles esitada selline kandidaat, kellest me üldse ei ole rääkinud ja kelle nimi on vaid läbi jooksnud, siis on tal keeruline läbi lüüa, aga kaardid lööb ta kindlasti veelgi rohkem segamini – võtab ta ju teistelt hääli mingil määral ära.

Jaga artiklit

13 kommentaari

J
jansa  /   03:17, 3. sept 2016
see,mis valitsuse kukutab,on ainult reffide lollus ja enesekeskne lapsik mõtlemine
E
eestlane   /   19:32, 2. sept 2016
Keskerakonna pasundaja Rein Toomla hoidku oma lõuad KINNI! Kogu aeg see Keskerakonna TOLA lõksutab oma lõugu! Sülitan tema jutu peale!

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis