Maailm

Sakslased: valitsuse soovitus varuda kümneks päevaks toitu õhutab paanikat (50)

Marika Villa, Berliin, 1. september 2016, 04:00
TOIDUPOODI: Saksamaa valitsus soovitab uue tsiviikaitsekontseptsiooni valguses varuda inimestel toitu kümneks päevaks ja joogivett vähemalt viieks päevaks.Foto: AFP / Scanpix
Saksamaa valitsus soovitab kodanikel uue tsiviilkaitsekontseptsiooni valguses varuda kümneks päevaks toitu ja vähemalt viieks päevaks joogivett. Eile avaldatud ajakirja Stern tellitud avaliku arvamuse küsitluse tulemused näitavad, et koguni 62% sakslastest peab valitsuse soovitust paanika õhutamiseks.

Nõukogude Liidus üleskasvanud mäletavad hästi aeg-ajalt korraldatud tsiviilkaitse õppusi – harjutusi sõja puhkemise korral: sireenide huilgamise saatel tuli joosta varjendisse. Naabri-Marta, kel sel puhul märsike punase ristiga üle rinna, juhatas teed kõrvalmaja keldrisse.

Oli lõbus ja natuke hirmus, sest polnud ju teada, millal neetud vaenlased sõjaga pihta hakkavad, targem siis kohe tee meelde jätta. Ja millise tõsidusega koostati raadiomajas töötajate perede nimekirju, keda evakuatsioonil suure kodumaa südamesse kaasa saanuks võtta.

Ega see mujal Euroopas teisiti olnud, sest kardeti vastastikku. Mulje, mille jättis Šveitsi sõprade koduvarjend, on siiani vägevalt meeles. See oli tõeline punker paksude terasuste ja varudega, mis ootamatule kriisile romantilise varjundi andis: fondüü küünlavalgel punase veiniga ei pea ometi tuumaseene tõttu ära jääma!

SISEMINISTER: Thomas de Maizière tutvus­tas uut tsiviikaitsekontseptsiooni 24. augustil. Rahvas peab seda paanika õhutamiseks.Foto: Reuters / Scanpix

Haardeulatuses rippus kaks relva, mis igal Šveitsi mehel oli kodus venelaste tulekut ootamas, kuid mille kasutamise vajadus aatomipommi plahvatuse korral jäi ebaselgeks.

Oli läinud sajandi viimane kümme, külm sõda parajasti sulamas, ja šveitslased, kel pea iga maja kelder punkriks ehitatud, olid nõutud, mida varutuga teha, kas hakata seda kasutama.

Välisvaenlase kallale­tungi ei peeta võimatuks

Kui mõne nädala eest teatavaks sai, et Saksamaa valitsus plaanib uuendada ca 20 aasta vanust tsiviilkaitseseadust, küsisid paljud, miks just nüüd. Arvamus, et see on lähenevate valimiste taktika, ei olegi päris vale: ikka midagi, millele tagasi vaadates praegune valitsus endale plusspunkte kirja saaks panna.

Teisalt aga on selle ajaga palju muutunud ja juurde tulnud niisugused teemad, nagu rahvusvaheline terrorism, vastuolud Venemaaga, massiline immigratsioon ja kliimamuutus. Just sageli üle kallaste laiutavad Reini ja Elbe jõgi on näidanud igal aastal, et tsiviilkaitse- ja katastroofiabi seadus vajab värskendamist.

Augusti lõpul siseministeeriumis välja töötatud tsiviikaitsekontseptsioon on esitatud seaduseelnõuna. 69leheküljelises dokumendis torkab silma, et kallaletungi Saksamaa Liitvabariigile ei peeta enam võimatuks. Ebatõenäoline küll, kuid sellegipoolest tuleb tulevikus olla valmis eksistentsi ohustavaks arenguks.

Selleks soovitatakse inimestel varuda toiduvaru kuni kümneks päevaks. Juhuks, kui elektri- ja gaasivarustus vastu ootusi välja langevad, on tark muretsenud endale ka kuivpiiritusega töötava matkakeeteli ja taskulambi. Ravimid, tekid, küte ja tikud, patareid ja sularaha olgu samuti käeulatuses.

Riik tagab piisava varu rõugevaktsiini ja antibiootikume, asendab Saksamaa taasühinemise järel kasutuks peetud sireenid teadetega raadios ja televisioonis ning valjuhääldite kaudu, samuti interneti ja rongide siseside kaudu. 140 paigas on ka nafta- ja bensiinivarud 90 päevaks. Välja on töötatud ka süsteem hädavajalike objektide varustamiseks elektriga.

Kolmandik väljaõppe saanud tehnoabi osutajaist peab hakkama tegutsema 24 tunni jooksul samal ajal kogu riigis. Õõvastav on lugeda, et haiglate ette peab rajatama ala, kus saab osutada tuuma-, bio- või keemiarünnakus vigastatuile abi väljaspool haiglat. See tähendab ju, et ärgu nad patsiente oma kiirituse ja muuga nakatagu!

Loomulikult tekitab uus seaduseelnõu rahva seas elevust ja ärevustki. Kes kiitleb, et tal pidevalt külmkapis õllevaru terveks kuuks, kes tunnistab, et riiulid on tagavaradest lookas. Paljudel ei jätku aga raha varu soetamiseks, seda teeb enamasti põhirahvusest kodanik.

Miljonid riigi ülalpidamisel olijad loodavad, et küll sellestki olukorrast riigi abiga üle saab. Kuigi aktsent on tehtud igaühe omavastutusele, on vaadeldud ka riigikaitse toiduvaru jaotamist.

150 väga salajases (vältimaks röövi) kohas on kaitseministeeriumil varjul üle miljoni tonni söödavat, säilivusega kuni kümme aastat. Arvestades selle hulka vähemalt ühe sooja toidukorra päevas, on varude kogumaksumus 200 miljonit eurot.

Opositsioon kritiseerib

Opositsioon, puna-vasakutega eesotsas, rohelised järel, kritiseerib valitsuse ettevõtmist ja nimetab seda rahva asjatuks hirmutamiseks. Ei tohtivat elanikke ärgitada tagavarade muretsemisele, selleks ei olevat põhjust.

Täiesti välja on jäänud kaitsemeetmed nüüdisaja tõenäolisema kallaletungi, küberrünnaku korral. Šveits oli ka sellele ammu mõeldud ja veel sajandivahetuseni olid kasutusel kirjatuvid ­– kui kommunikatsioonisüsteemidega midagi juhtunuks, viinuks kirjatuvid sõjateated kindlasti kohale.

Soovituslik toiduvaru

Saksa valitsus soovitab võimalikuks eriolukorraks varuda inimese kohta 4,9 kg (mitte 5!) teraviljatooteid, leiba, riisi ja kartuleid, 5,6 kg köögi- ja kaunvilju, 3,6 kg puuvilju ja pähkleid, 3,7 kg piimatooteid, 2,1 kg liha, kala ja mune, 0,5 kg rasvu ja õli ning 28 liitrit jooke. Sellega tuleks üle elada kümme esimest katastroofipäeva.

Samal teemal

26. jaanuar 2017, 04:00
Saksamaa kardab keemiarünnakut
26. august 2016, 04:00
Ellujäämiskursus köögikapis
24. august 2016, 04:00
10 päeva toit olgu sakslasel kodus

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee