Eesti uudised

Kätte jõudev sügis on paljudele lemmikloomadele hukatuslik (3)

Maria Alas, 31. august 2016 15:47
Foto: PantherMedia / Scanpix
Suvekodus asju pakkides jääb mitmelgi loomaomanikul maha oma lemmikloom. Suve alguses suure hurraaga võetud koer ei tundu enam linnakorteris sobiv. Mahajäetud üksik loom jääb suvilarajooni oma saatust ootama.

Mõne omaniku loomast lahtisaamise soov on nii hiiglaslik, et ei kardeta ka oma lemmikule kätega kallale minna. Saaremaal jäi juhuslikule möödujale silma kuuse all liikumatult istuv koer, kes hüüetele ei reageerinud. Koer oli tõmmatud oksa külge – looma kaela ümber tõmmatud nöör hoidis teda istuvas asendis. Lähemal vaatlusel selgus, et koer oli hukatud. Kuritegu oli toime pandud talude vahetus läheduses, mistõttu avastati looma surnukeha kiiresti. Asja hakkas uurima ka politsei, kes tegi pildid ja andis loa koera matmiseks.

Eestimaa Loomakaitse Liit just seda tegigi, aga juhatuse esimehe Heiki Valneri jaoks on loa andmise põhjendatus kaheldav. Tema meelest on muret tekitav, et ei viidud läbi lahkamist. Ta kardab, et süüdlase leidmise korral ei pruugi just sel põhjusel süüdistus kohtus läbi minna. 

Kuressaare politseijaoskonna piirkonnavanem Meelis Juhandi kinnitab aga, et sündmuskohal käis  koos politseinikega ka loomaarst, kes tuvastas kohapeal koera surma ja fikseeris selle põhjuse.

"Menetlusseadustik ei ütle ette, milliseid tõendeid konkreetses juhtumis tuleb koguda ja millises järjekorras. See on menetleja otsus, millises järjekorras ja kuidas tõendid kogutakse. Antud juhul sai surma põhjuse tuvastada kohapeal ja seega eraldi ekspertiisi meie hinnangul vaja ei ole," põhjendab Juhandi.

Õnnetu lõpuga seiku leidub veel kuhjaga

Pärnumaa metsas leiti hiljuti puu, mille külge oli seotud omanike poolt hüljatud koer. Loom oli end lahti tõmmanud ja juhtumit aitas tuvastada poolik rihm, mis oli koerast puu külge kinni jäänud. Hirmunud ja kõhna koera nägid metsalised ka ise, aga teda ei suudetud kinni püüda. Heiki Valner oletab, et koer on siiani seal ja suur nälg lõpetab varem või hiljem tema elu. 

Hüljatud kasse on juba sel aastal Paldiskist leitud aga nii palju, et Eesti Loomakaitse Seltsil (ELS) ei ole isegi ruumi neid oma ruumidesse või vabatahtlike koju paigutada. Hetkel viibivad kassid ühes Paldiski lähedal asuvas suvilapiirkonnas, vaevalt mahtudes nendesse kohtadesse, kus vihma läbi ei saja. Abivajajate hulk sellega aga ei lõpe ja isegi naabruses asuvatel kruntidel elavad veel sama saatusega loomakesed. 

Tallinna kodutute loomade varjupaiga üldjuhi Triinu Priksi sõnutsi aga pole otseselt märgata loomade hülgamise või hukkamise tõusu just teatud hooajal. Tema sõnul on probleemiks pigem see, et viimaste aastate talved on olnud väga soojad ja ja kassipoegade paaritumishooaeg kestab aastaringselt. See kiirendab aga omakorda kassikolooniate tekkimist. 

ESL-i  kommunikatsioonijuht Liisi Moosaar arvab siiski, et sügisel ikkagi toimub hülgamist rohkem, aga täpse ajaperioodi määramine on raskendatud, sest loomake võib heade inimeste ette ilmuda alles talvekülmadega ning siis ei saa enam tõestada, kas loom hüljati suve lõpus, sügisel või hoopis enne talve. Ta rõhutab, et ühelgi loomaomanikul ei tohiks tekkida sügise eel mõtet, et küll loom omapäi hakkama saab. Enamasti hüljatud loom siiski külmal ajal ise toime ei tule. Külmade saabudes ei ole neile toitu, ta külmetab ja haigused kokkupuutel teiste hulkuvate loomadega on kiired levima.