Kommentaar

Ivo Rull | Presidendi otsingud karbist välja (3)

Ivo Rull, kommunikatsiooniekspert, 30. august 2016 20:33
Foto: LAURA OKS
Riigikogus toimunud presidendivalimiste kolmel lõpptulemuseta voorul on laiemalt vaadates siiski mitu olulist tulemust. Esiteks ei sündinud diili valitsuse vahetumiseks ning Keskerakond jääb esialgu opositsiooni. Teiseks ilmnesid tugevad sisepinged Reformierakonna sees ning Taavi Rõivase võimetus neid maandada. Kolmandaks sündis uus poliitiku fotoformaat: egoklõps ehk endel hääletussedeliga.

Parlamendivoorudele eelnenud valimiskampaaniad tõid ilmekalt välja mitu asjaolu.

Siim Kallas (II voorus 45 ja III voorus 42 häält) saavutas ralli avaetapi lõpuks huvitavad tulemused. 21% eestimaalastest ei toeta mitte mingil juhul Kallase presidendiks saamist. Toomas Kümmelil tekkis hea põhjus üllitada raamat VEB-fondi ümber toimunud sahkerdamistest. Ning Kallase soolo vaid süvendas Reformierakonna sisepingeid.

Kallas jõudis selle kampaaniaga pea võrdsesse staatusesse vana võitluskaaslase Savisaarega. Mõlemad veteranid keelduvad kriitiliselt hindamast oma ühiskondlikku peegelpilti. Mis tekitab küsimuse: kuidas saaks olla edukas ühiskonna sidustaja president, kellel on tulihingelisi vastaseid pea sama palju kui pooldajaid?

Mailis Repsi (I voorus 26, II voorus 32 III ja voorus 26 häält) puhul ühtin arvamustega, mis peavad tema kandideerimist õnnestunud manöövriks Keskerakonnas Savisaare käsuliinide nõrgestamisel. Reps tegi tublit tööd nii omavalitsustes kui ka meedias ning kogus hulga poliitilist kapitali. Savisaarele see ilmselgelt ei sobi ning võimalik, et ta hakkab nagu 2001. aastal Siiri Oviiri puhulgi, valimiskogus talle lojaalsete keskerakondlastega mingisuguseid muid mänge mängima.

Allar Jõks (I voorus 25 ja II voorus 21 häält) esines presidendidebattides suhteliselt kahvatult. Tema populistlik retoorika, milles köeti üles ebamäärast umbusaldust esindusdemokraatia kesksete instrumentude – erakondade – suhtes, avalikkust eriti ei sütitanud. Riigikogu esimeses voorus läks Jõksil üllatavalt hästi, eeskätt tänu Reformierakonna sisevastuolude tõttu pudenenud häältele.

Eiki Nestor (40 häält) sai avavoorus kandideerimise võimalusena kätte preemia riigikogu spiikri tasase töö eest. Kuna Nestor on viimastel aastatel distantseerunud võitlevast sotsiaaldemokraatlikust retoorikast, kujunes temast reformaritele kadriorukõlbulik kandidaat. Samas tuleb möönda sotside nõrka PR-tööd – suurt avalikku mainekujundust võimaldaval spiikritoolil istuvast Nestorist sai paradoksaalselt kõige väiksema avaliku tuntusega presidendikandidaat. Ning lõpuks solgutasid reformarid teda veel lubatud häältest ilmajätmisega.

2001. aasta kordumine?

Suure tõenäosusega võib tänavuses valimiskogus korduda 2001. aasta muster, sest kõik erakonnad on senini olnud kramplikult kinni oma kandidaatides ja Reformierakonnal on neid koguni kaks.

15 aastat tagasi seadis Keskerakond valimiskogus presidendikandidaadina üles Peeter Kreitzbergi, Koonderakonna ja Maarahva Ühendus Arnold Rüütli, Isamaaliit Peeter Tulviste ning Reformierakond Toomas Savi.

Esimeses hääletusvoorus anti Kreitzbergile 72, Rüütlile 114, Savile 90 ja Tulvistele 89 häält. Teises hääletusvoorus sai Rüütel presidendiks 186 häälega, Savi kogus 155 valijamehe hääled. Kohe pärast hääletustulemuste selgumist hõikas toona Savi kampaaniat juhtinud Rain Rosimannus vihaselt üle Estonia kontserdisaali rõdu tollasele Isamaa kampaaniajuhile Jaanus Reisnerile: „Saite, mida tahtsite!“

Tõepoolest, Rüütli tulemusele aitas tublisti kaasa Villu Reiljani aktiivne kihutustöö omavalitsustes. Kuid määravaks teguriks Rüütli tõusul presidendiks osutus parempoolsete erakondade koostöövõimetus.

Nüüd valimiskoguks valmistudes võiksid koalitsioonierakonnad viljeleda pisut karbist välja mõtlemist ning tuua kompromissi saavutamiseks kandideerima uusi ja soliidseid persoone. Sotsid võiksid proovida ära rääkida Marju Lauristini ning reformarid koos IRLiga Jüri Luige.

Kui koalitsioon valimiskokku uusi kandidaate ei esita, võib seal tekkinud punnseisu tõttu korduda 2001. aasta muster, ning presidendiks saab hoopiski Keskerakonna või EKRE kandidaat.

Samal teemal

31.08.2016
VÄSITAV KAMPAANIA JÄTKUB: riigikogu ei tulnud presidendi valimisega toime