Maailm

Mis ootab Usbekistani pärast presidendi surma? (6)

Allan Espenberg, 31. august 2016, 04:00
PIDUSTUSED JÄÄVAD ÄRA: Usbekistanis levivad alates esmaspäeva õhtust kuuldused ajuverejooksu saanud president Islom Karimovi surmast. Eile teatas BBC, et riigi iseseisvuspäeva suurejoonelisene tähistamine 1. septembril jääb ära.Foto: AP / Scanpix
Kuuldused Usbekistani eluaegse presidendi Islom Karimovi raskest haigusest levisid juba eelmise nädala lõpul, kuid esmaspäeva hommikul saadi nendele ka ametlik kinnitus. Mitu allikat teatas sama päeva õhtul, et Karimov suri esmaspäeva lõunal, kuid valitsusringkondade väitel viibib ta stabiilses seisundis haiglas.

Islom Karimov on varemgi olnud hädas eri haigustega, kuid seekord on olukord tõsisem, kuna tal diagnoositi insult.

Samal teemal

Keegi ei oska prognoosida, mis saab riigist ja üldse Kesk-Aasia regioonist pärast Karimovi surma, sest piirkonna ühel tähtsamal riigil – Usbekistanil on tülisid mitme naaberriigiga ja otsapidi puutub temaga kokku ka ebastabiilne Afganistan.

Võimalik, et Karimovi haigestumist oleks varjatud mitu päeva või isegi nädalat, kuid objektiivsetel asjaoludel ei saadud seda teha. Asi on selles, et 1. septembril tähistatakse Usbekistani iseseisvuspäeva ja kõigele lisaks möödub tänavu riigi sõltumatuse väljakuulutamisest 25 aastat.

Islam Karimov Foto: AP / Scanpix

Presidendi puudumine pidustustelt oleks kohe tekitanud hulga küsimusi. Seetõttu otsustati asi avalikustada.

Siiski püüdis valitsus esialgu veidi hämada, kui rääkis presidendi viibimisest haiglas statsionaarsel ravil.

Alles esmaspäeva hommikul teatas Karimovi tütar Lola täpsemalt, et president viidi arstide hoole alla intensiivravisse, kuna teda oli laupäeva hommikul tabanud ajuverejooks.

Pruukis ohtralt alkoholi

Ajakirjanduses leviva versiooni järgi olevat Karimov võtnud 26. augustil vastu Rio de Janeiro olümpiamängudel hiilanud edukamaid sportlasi. Bankett olevat kestnud umbes kolm tundi, mille jooksul oli president ohtrasti viina ja muud alkoholi tarbinud.

Valvearstid osutasid esmaabi, kuid kohe kutsuti presidendi residentsi ka riigi tuntumad kardioloogid ja teised arstid, kelle sõnutsi oli presidenti tabanud insult.

Ajakirjanduse teatel olevat Karimovit kutsutud ravima ka mitu välisspetsialisti, sealhulgas Venemaa kuulus südamekirurg Leo Bokeria, kes on viimasel kümnel aastal mitu korda külastanud Karimovit ja tunneb tema haiguslugu.

Laupäeval piiras politsei ja sõjavägi haigla, kus raviti Karimovit, kahe-kolme kilomeetri kauguselt ümber ja kedagi sellesse tsooni ei lubatud.

Kõigele lisaks viidi esmaspäeva õhtul kõik riigi korrakaitseorganid, sealhulgas sõjavägi ja eriteenistused, tugevdatud valmisoleku režiimi.

Karimov on juhtinud Usbekistani üle 25 aasta ja mitte kunagi varem pole võimud avalikult rääkinud tema haigustest ja ravist. Mõnikord on president olnud avalikkuse eest kadunud kuni kolm nädalat, kuid ühtki ametlikku teadet selliste puudumiste kohta pole tehtud.

Väidetavasti olevat ta opositsiooni andmetel mingil ajal olnud isegi koomas ja üle elanud infarktigi, kuid nendegi kohta ametlikku teavet ei antud.

Kuid kui nüüd teatas valitsus üsna kiiresti ametlikult, et president on haiglas ja vajab ravi, siis võib oletada, et presidendi tegelik seisukord on tõsisem, kui sellest ametlikult räägitakse.

Kellest saab järglane?

Kohe, kui sai teatavaks Karimovi haigestumine ja haiglasse sattumine, asusid kõik spetsialistid, eksperdid, politoloogid, ajaloolased arutama Karimovi-järgse Usbekistani võimaliku arengu üle.

Kõige huvitavam probleem on loomulikult Karimovi järglase küsimus, mis pälviski ekspertide seas kõige suuremat tähelepanu.

Erinevalt mõnest teisest despootlikust riigist, kus ametisolev riigipea on hakanud varakult ja avalikult oma järglast ette valmistama, ei ole Karimov ise sellel teemal avalikkuse ees kunagi sõna võtnud.

Siiski on šeikspiirlike kirede hoos viimastel aastatel kaalutud mitut võimalikku kandidaati Usbekistani presidendi kohale. Sel nädalal tõid eksperdid kõik pika aja vältel vaagimisel olnud nimed taaskord avalikkuse ette. Ühes ollakse kindlad, et Karimovi järglaseks saab Karimovite klanni esindaja või keegi praegusest poliitilisest eliidist või jõustruktuuridest.

Kindlad ollakse selleski, et Karimoviga samaväärset suurkuju on erakordselt raske, arvatavasti isegi võimatu leida.

Karimovi noorem tütar, 38aastane Lola Karimova-Tellyayeva (Karimova-Tilljajeva) on üks kõige tõenäolisemaid kandidaate presidendi kohale. Pealegi oleks sel juhul diktatuuririigile kohane järjepidevuse reegel täidetud ja Karimovite dünastia jätkab valitsemist.

Kuigi Usbekistani esindajana UNESCO juures töötav Lola on väitnud, et võimule pürgimine ei kuulu tema elusihtide hulka, iseloomustas Islom Karimov eelmisel aastal oma nooremat tütart inimesena, kellel on kõik presidendiks vajalikud omadused olemas.

Karimovi tütar Lola ja vanem tütar Gulnora Karimova Foto: AP / Scanpix

Presidendi vanem tütar, 44aastane Gulnora Karimova pole ekspertide arvamusel isegi tagavaravariant, kuigi veel mõned aastat tagasi peeti just teda kroonprintsessiks.

Temaga on seotud palju valgustkartvaid tegusid (sh korruptsioon, rahapesu), mis õnnetuseks on päevavalgele tulnud. Gulnorast on viimastel aastatel räägitud Usbekistanis väga vähe ja väidetavasti ei suhtlevat ta noorema õega juba vähemalt kümmekond aastat. Ka oma isale polevat Gulnora enam lemmiktütar.

Olukord oleks muidugi tunduvalt lihtsam ja mingeid küsitavusi ei tekiks, kui Karimovil oleks poeg. Siis oleks pojast kindla peale tehtud uus president. Kuid Karimovil on kaks tütart ja naise tõusmist riigi etteotsa islamiriigis paljud ei toeta.

Kui mõned eksperdid on veendunud, et Karimovi järglaseks saab Lola, siis teised on sama kindlad, et selleks saab keegi teine. Peaminister Shavkat Mirziyoyev (Šavkat Mirzijojev, 59) on juhtinud Usbekistani valitsust juba üle kümne aasta. Lisaks on ta üsna lähedane presidendi perekonnale ja ka poliitilistes ringkondades peetakse teda autoriteediks.

Usbekistani sõltumatu ajakirjanik Aleksei Volossevitš on Mirziyoyevi kohta öelnud: "Paha inimene halva iseloomuga. Karjub nagu Karimovgi oma alluvate peale. Peksis isiklikult farmereid, kes ei täitnud puuvilla kogumise plaani.

Ta on tihti teinud musta tööd. Alguses ta ei meeldinud Karimovile, kuid hiljem selgus, et ta on väga efektiivne käsutäitja."

Kaks aastat tagasi Karimovi nõudmisel parlamendi ülemkoja juhiks valitud Nigmatilla Yoldoshevist (53) saab presidendi surma järel põhiseaduse järgi kolmeks kuuks presidendi kohusetäitja.

Kuid eriti tugevaks kandidaadiks riigipea kohale teda ei peeta. Temast võib president saada siis, kui presidendivahetus toimub konstitutsiooni järgi.

Peaministri esimene asetäitja ja rahandusminister Rustam Azimov (57) on kuulsa füüsiku poeg ja tema tagatoaks on Taškendi võimuklanni eliit, kellega ta on tihedalt seotud.

Lisaks on tal sidemed rahvusvaheliste finantsorganisatsioonidega ja ta oleks võimeline tooma riiki investeeringuid. Kuid tema lähedus lääneriikide institutsioonidega on pinnuks silmas Moskvale, kes just sel põhjusel ei soovi teda näha uue riigipeana.

Mis saab riigist?

Ka sellele küsimusele ei osata vastata, kuna variante on palju. Siiski arvatakse, et Karimovi järglase ajal püüab Venemaa oma mõjuvõimu Usbekistanis suurendada ja tugevdada.

Teisalt on Karimovi järglasele Venemaa toetus vajalik, mistõttu võib ta hakata Kremlile pakkuma mingeid variante.

Samas pole välistatud ka uue juhtkonna läänemeelne suunitlus, kuid kuna praeguseni on Usbekistani poliitikas püütud vältida järske kannapöördeid, siis võib see olla siiski pigem tulevikuteema.

Pole võimatu, et USA ja Venemaa võivad alustada omavahelist nääklemist, et strateegilises asukohas paiknev Usbekistan oma kontrolli alla saada. Ka Hiina tugevam sekkumine Usbekistani asjadesse pole välistatud.

Ajakirjanduses on rõhutatud, et kõige rohkem tuntakse Taškendis toimuvate sündmuste vastu huvi Usbekistani naaberriikides – seejuures oodatakse presidendivahetust mitte lootuste, vaid pigem hirmu ja kartusega.

Islom Karimov – SRÜ vanim president

Islom (venepäraselt Islam) Karimov on Sõltumatute Riikide Ühenduse riikide presidentidest kõige vanem. Tänavu jaanuaris täitus tal 78. eluaasta.

Alustanud 1960. aastatel karjääri tehasetöölise ja insenerina, sattus ta juba mõne aasta pärast tööle Usbeki NSV Riiklikusse Plaanikomiteesse, kust algaski tema karjäär poliitiku ja riigimehena.

Temast sai nõukogude nomenklatuuri esindaja. Olnud rahandusminister ja asepeaminister, määrati ta vahetult enne NSV Liidu kokkuvarisemist 1989. aastal Usbeki Kommunistliku Partei Keskkomitee I sekretäriks, mis oli talle suurepäraseks hüppelavaks poliitikas jätkamiseks.

1991. aastal valitigi Karimov iseseisva riigi esimeseks presidendiks ja mullu asus ta riigipea kohuseid täitma juba kuuendat ametiaega järjest.

Siiski olgu rõhutatud, et kuigi Usbekistanis on korraldatud presidendivalimisi, on Karimov alati saanud 87% või enam häältest, mis demonstreerib, et päris ausate ja õiglaste valimistega tegu ei ole.

Mitteametlikel andmetel suri 27. augustil ajuverejooksu saanud Islom Karimov kaks päeva hiljem haiglas. Valitsusringkonnad seda uudist ei kinnita.

6 KOMMENTAARI

v
Valter 31. august 2016, 16:05
Espenberg võiks ikka BBC tekstide refereerimisel ka originaali mainida.
Muideks, ons see Karimov ikka üldse surnd?
Rääkida, et Karimov on kõige kõvem usbekk on muidugi hea apsakas. Kindlalt on kangem usbekk praegune usbekist vene peaminister.
i
Idamaine värk 31. august 2016, 16:00
Milles küsimus. Tuleb uus Peremees ja mõningad vanad jurakad lendavad oma kohtadelt. Sest uuel peremehel saab ilmselt olema oma lähikond ning sõpruskond pluss suur suguvõsa, kes kõik vajavad sooje ning tulusaid ametikohti ning prestiižikat positsiooni..
Loe kõiki (6)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee