Eesti presidendivalimised: 5 valimist, 14 kandidaati, 17 valimisvooru, 3 presidenti (2)

Algselt teatasid oma kandideerimisest seitse poliitikut, kuid Miina Hint, Jaks Lankots ja Uno Ruus taandusid, sest ei kogunud nõutud 10 000 toetushäält.

Samal teemal

Indrek Tarand seab presidendivalimised kahtluse alla: riigikogulased vehkisid salajase hääletamise ajal pilte teha! (38)

6. september 2016, 09:08

OTSEBLOGI JA GALERII RIIGIKOGUST | Presidenti täna ära ei valitud - Jõks sai 25 häält, Nestor 40 ja Reps 26 (72)

29. august 2016, 13:56

Ilvese kümme presidendiaastat: Ärma talu, Twitteri säutsud ja kirev armuelu. Kes ja mis järgmiseks? (35)

29. august 2016, 04:00

Juhtkiri | Millist presidenti väärib Eesti? (31)

28. august 2016, 19:26

Lõplike kandidaatidena registreeriti 20. augustil tollane ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel, politoloog Rein Taagepera, välisminister Lennart Meri ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juht Lagle Parek. 20. septembri rahvahääletusel ei saanud ükski kandidaat 50% häältest.

Kahe enim hääli kogunud kandidaadi Arnold Rüütli (41,8%) ja Lennart Meri (29,5%) vahel valis riigikogu 5. oktoobril presidendiks Meri (59 häält). Rüütel sai 31 häält.

1996. aasta presidendivalimistel olid taas vastakuti Lennart Meri ja Arnold Rüütel. Riigikogus 26. ja 27. augustil toimunud kolmel hääletusvoorul ei saavutanud kumbki kahekolmandikulist enamust.

20. septembril kogunes Estonia kontserdisaalis valimiskogu, kelle ette jõudsid peale Meri ja Rüütlile kandidaatidena ka ERSP poliitik Tunne-Väldo Kelam, Keskerakonna poliitik Siiri Oviir ja akadeemik Enn Tõugu.

Esimeses voorus sai Meri 139, Rüütel 85, Kelam 76, Tõugu 47 ja Siiri Oviir 25 häält. Teises voorus kogus Rüütel 126 ja Meri 196 häält, osutudes tagasivalituks.

2001. aasta presidendivalimistel kandideerisid 27. ja 28. augustil riigikogus esimeses voorus Keskerakonna saadik Peeter Kreitzberg ja Rahvaerakond Mõõdukad esimees Andres Tarand, kes kogusid vastavalt 40 ja 38 häält.

Teises voorus kandideerisid Peeter Kreitzberg ja Peeter Tulviste, kes said vastavalt 36 ja 35 häält. Kolmandas voorus kogus Peeter Kreitzberg 33 ja Peeter Tulviste 33 häält.

Peeter Kreitzberg sai 72, Arnold Rüütel 114, Toomas Savi 90 ja Peeter Tulviste 89 häält. Teises voorus anti Toomas Savile 155 häält ja Arnold Rüütel valiti 186 häälega presidendiks.

2006. aasta presidendivalimistel oli 28. ja 29. augustil esimeses voorus ainus kandidaat Ene Ergma, teises ja kolmandas voorus Euroopa Parlamendi liige Toomas Hendrik Ilves.

Kuna Keskerakond ja Rahvaliit boikoteerisid hääletust, osales sellel vaid 65 saadikut ja valimine siirdus valimiskokku.

23. septembril valis valimiskogu 174 häälega presidendiks Toomas Hendrik Ilvese. Rüütel sai 162 häält.

2011. aasta presidendivalimised olid taasiseseisvumise järel esimesed, kus president õnnestus valida juba riigikogu esimeses voorus.

Ametisoleva presidendi Toomas Hendrik Ilvese ainus vastaskandidaat oli Keskerakonna esitatud parteitu Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand, kes kogus 29. augustil riigikogu istungil 25 liikme toetuse.

Ilves sai 73 häälega valitud presidendiks teiseks ametiajaks.