Kommentaar

Jürgen Rooste | Tumedal ajal vajame tarka naist (29)

Jürgen Rooste, poeet, 28. august 2016, 18:49
Foto: Teet Malsroos
Me kõik valime siin kangesti presidenti, debateerime ja vaidleme, toetame, ei toeta. See on siuke sotsiaalne suhtlusakt, veidike ka üldiste hoiakute peegel, katsetander tulevasteks poliitilisteks vastasseisudeks. Kes tahab vana kooli kõutsi, kes veidi kohitsetumat varianti või tasakaalukamat-ilusamat emast. Väga värsket kiisut siin muidugi mängus polegi. Õnneks ei ole Eesti presidentaalne riik. Just nimelt õnneks. Miks?

Vaadakem praegust USAd. Kaks halba valikut, Clinton ja Trump. Clinton on politikaan, natuke iseloomutu. Trump on iga psühhopaadi unistus – tema võimule pääsemine lähendab meid mitu sammu maailmasõjale. Võimuahnele ja räpase äritaustaga hoolimatule maniakile poleks see muidugi mingi asi. Peaasi, et põnev oleks. Ja mis on põnevam kui inimkonna tõukamine paratamatusse tohutusse ellujäämismängu! Kes on tugevam? Kes saab kõik emased? Kes üritab ka kaoses inimlikuks jääda?

Samal teemal

Autoritaarne riiginatuke

Vaadakem praegust Venemaad. Ma ei tea, kas see on lõpuni tõsi, et venelane tahabki tsaari, tahab kõva korda ja kindlat meest võimule. Aga igatahes võimaldab see pooleldi isikukultuslik ja pooleldi (suhteliselt viisakuse piires, võrreldes Ivan Julma või Peeter Suure või Staliniga) autoritaarne süsteem kõvasti kruvisid kinni pigistada.

Vahel on mul küll tunne, et eestlasele meeldiks see ka, siuke autoritaarne süsteem. Kõik on siis ju suhteliselt turvaline, sotsiaalsed garantiid on enam-vähem piisavad, et ellu jääda, riigistruktuurides on palju töökohti, ideed-lahendused kõigile ühesugused (välja arvatud muidugi poliitilis-militaarsele eliidile). Pidutsemisele vaadatakse ka üsna sõbralikult – Venemaal on tohutu hulk riigipühi meie mõne üksiku vastu ja karskuspoliitika ei tülita sääl nii väga.

Ainult kui vastu kraaksuma hakkad, saad täie rauaga. Ühesõnaga, siuke vaikivate-vagade lammaste kasvatamise ühiskond meeldiks siingi paljudele. Kõva kord, kindlad reeglid, vähe isemõtlemise ruumi, üsna turvaline olemine, kuni selle pudrupajaga lepid. Eks Pätsu aeg ju seda veidi meenutaski. Autoritaarne ja kindel riiginatuke.

Me raiskame ehk liialtki aega tolle presidendikammajaa pääle. Eesti vabariigis on presidendil esindusfunktsioon, ta on ehk rahva ja poliitikute või parteide omavahelise suhtluse vahendaja-lepitaja ning on muidugi esindusfiguur ja võiks seetõttu olla ka veidike karismaatiline. Aga põhimõtteliselt on üsna hää, kui president pole liiga tugev ja võimuahne isiksus, kui esinemisoskus ja hoolivus ületavad edevust…

Toomas Hendrik Ilvesel on voorusi, aga kindlasti oli ta paljudele pettumus. Noh, sarnaselt Barack Hussein Obamaga. Alguses just uute tuulte kantuna presidendiks tõusnust sai sisepoliitikas ettevaatlik ja sumbne tegelane. Ta aitas võõrandunud poliitilisel ringkonnal tõmmata positiivse jõulise liikumise sisuliselt jääkeldrisse ja tuima-tulutusse debatti, mis valmistas ette ka EKRE ja teiste poliitiliselt konservatiivsemate-reaktsioonilisemate, samuti protestivaimust kantud liikumiste tõusu, mis tõid endaga kaasa palju tumedamaid pilvi. Ilves hurjutas isegi ajakirjandust poliitikute liigse ründamise pärast. Ajal, kui suurushulluses tüübid jaurasid midagi seemnesööjatest ja fooliummütsikestest. See selleks.

Vägaisast vägapoliitikut ei taha

Presidendiamet on kindlasti oluline, see on poliitiline kapital, see on ikkagi ka üks riiklik atribuut, sümbol. Nii et päris nii see pole, et suva, mäendne enam-vähem hää-korralik inimene tol ametipostil kökitab. Lisaks on erakonnad ikkagi huvitet juba kas või sellest, et valijad näeksid: just nendel on see oskus ja jõud, et mängida oma mees tippu. Reformierakonnale pole väike asi, et nad saavad praegu uhkeldada kahe kõige populaarsema kandidaadiga, see on ikkagi nagu päiksepaiste, peaaegu nagu tasuta tähelepanu, milles peesitada. Isegi kui kampaaniakulud on keskmisest kõrgemad.

Mingis mõttes oleks imeline, kui poliittehnoloogide (teate küll, nood Rosimannused jt, kuidas neid nimetatakse) töö kuidagi luhta läeks, et pall ei veereks nende tüüritud suunas. Teisalt pole vahet – ükskõik, millise poliitilise jõu selja taga, aga säendsed tüübid suudavad olukorra endale pea alati kuidagi kasulikuks keerata. Nii et parem oleks, kui erakonnad suudaksid kuidagi me ees, avalikult kokku leppida, et näiteks Kaljurand või Nestor on kõige paslikum kandidaat.

Ma ütlen otse: Eestile oleks kõige parem, kui me president oleks naine. Tark naine, see oleks veel kõige parem. Hää muidugi, kui ta oleks – poliitiku kohta – ausa taustaga, see tähendab mitte segatud jokitamistesse või eesmärk-õigustab-abinõu laadi mõtlemisse. Ja kui ta seisaks pigem lihtsa, sotsiaalsetes raskustes inimese selja taga ega oleks poliitilis-majandusliku eliidi leplik mugavuslahendus.

Ilmselge, et ideaalset lahendust siit ei tule. Ilmselge, et poliitilised taustajõud üritavad välja kaubelda mingeid endale tulusaid tehinguid; et avaliku arvamusega ja rahutu meelsusega Eestis manipuleeritakse. Ja manipuleeritakse edasi. Poliitilised jõud vajavad vastasseisu oma olemasolu vajalikkuse tõestamiseks.

Tumedal ajal – äreval ajal – vajame riigi ladvikusse tarka naist, säärast, kel oleks hääleõigus. Ja ka see hääl. Kas on ikka päriselt ärev aeg? No on küll. Säärast vihal-vastandamisel seisvate jõudude tõusu, nagu praegu, nägime Euroopas viimati 1930ndail. Sellele saab vastus seista vaid avatuse, vabaduse väärtustamise ja hoidmisega. Kas meil on mõni säärane, noid väärtusi kandev kandidaat presidendirallis (pigem on see ralli küll siuke tigude tugitooliväitlus), tulevases presidendirollis?

Loota ju võib. Lootus on ilus asi. Lihtsalt, ma mäletan, et Ilves pettis mu väikseid lootusi. Nii et ma olen nüüd natuke ettevaatlikum. Peaasi, et mõni vana kooli vägaisane, vägapoliitik või onuheino ei võidaks, eks. Ses asjas võiksime ju ühel meelel olla ses riiginatukeses.

29 KOMMENTAARI

m
muud midagi 29. august 2016, 19:39
mõõtmatu möga
M
:) 29. august 2016, 15:15
Mehed on maailma ja meie riigi p.sse keeranud ja tegelevad peamiselt omavahel kemplemisega. tulemuseks see, et suur hulk inimesi on siit (ilmas) lahkunud. Naised on alati olnud mugavuse ja kodu loojad, mis on eelduseks ka heale ja inimsõbralikule riigile.
Loe kõiki (29)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee