Maailm

LUUREEKSPERT: Türgi tihe spioonivõrk ohustab Saksamaa sisejulgeolekut 

Toimetas Kristin Aasma, 25. august 2016, 12:18
Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani pooldajate meeleavaldus Saksamaal Kölni linnas 31. juulil 2016.Foto: Reuters / Scanpix
Saksa luure hinnangul tegutseb Saksamaal praegu Türgi informaatoreid rohkem kui Külma sõja ajal oli Lääne-Saksamaal Stasi agente. Saksa luureekspertide hinnangul kujutab Türgi tihe luurevõrk ohtu Saksamaa sisejulgeolekule.

Saksa julgeolekupoliitik rääkis Die Weltile, et Türgi luureagentuuril MIT on Saksamaal ligikaudu 6000 informaatorit, vahendas thelocal.de. Saksamaa rahvastikust on umbes kolm miljonit inimest Türgi juurtega, mis tähendab, et iga informaatori vaatlus võib hõlmata kuni 500 inimest. Luureekspert Erich Schmidt-Eenboom tõi The Localile võrdluse Stasiga, millel oli läinud sajandil enne Saksamaa ühinemist Lääne-Saksamaal umbes 10 000 agenti, kes jälgisid ligikaudu 60 miljonit elanikku, mis tähendab, et ühe agendi kohta oli 6000 inimest.

Samal teemal

Stasi oli Ida-Saksamaa salapolitsei, mis jälgis salaja miljoneid. Erinevus MITiga seisneb selles, et kui Stasi saatis Lääne-Saksamaale peamiselt sõjalise, poliitilise ja majandusluure agente, siis Türgi MIT värbab agente oma endiste kodanike seast. "See ei ole enam luure eeltöö, vaid pigem kasutatakse luuret üha rohkem survena,“ kommenteeris Schmidt-Eenboom.

Alates riigipöördekatsest juulis on Türgi president Recep Tayyip Erdogan riigis läbi viinud massilisi kinnipidamisi ning süüdistanud riigipöörde korraldamises USAs elavat kirjanikku ja usumeest Muhammad Fethullah Güleni.

"Türgi sisetüli Güleni ja Erdogani ning kurdide ja türklaste vahel on toodud Saksamaale ning see mõjutab siserahu,“ rääkis Schmidt-Eenboom The Localile. Tema sõnul on informaatorid Erdogani toetajad, kes töötavad sageli tasuta ning enamasti patriotismitundest. Sellised informaatorid survestavad kurde, Güleni toetajaid ja teisi opositsioonis kahtlustatavaid. Survemeetoditeks on näiteks oponentide äride boikoteerimine, kirjutades nendest Türgi meedias negatiivselt, või ka nende pereliikmete ähvardamine.

"Nad võivad pöörduda kaebusega Saksa politsei poole, kuid sellise paralleelühiskonna puhul on tegutsemine keeruline,“ rääkis Schmidt-Eenboom ja lisas: "Valitsus tunneb, et Türgi on pagulaskriisis oluline partner ning võib silma kinni pigistada.“

Türklased on Saksamaal suurim vähemusrahvus, neist paljud saabusid Saksamaale võõrtööliste programmi käigus 1960. aastatel. Viimastel aastatel on Türgis pinged valitsuse ja kurdide vahel kasvanud. Türgi kurdide varjupaigataotlused on Saksamaal selle aasta esimesel poolel plahvatuslikult kasvanud.

Saksamaa Rohelise partei poliitik Hans-Christian Ströbele kutsus esmaspäeval Saksa Bundestagi üles arutlema Saksamaa koostöö üle Türgi luurega nõudes, et "Türgi õõnestav luuretegevus Saksamaal“ tuleb lõpetada. Bundestagi Türgi komitee esimees, kantsler Angela Merkeli partei CDU kaaslane Clemens Binninger on sama meelt, et MITi roll Saksamaal tuleb kõne alla võtta nii pea kui võimalik. Binninger rääkis Die Weltile, et "hiljutised sündmused Türgis ei ole mõjutanud üksnes julgeolekuolukorda, vaid potentsiaalselt ka luureagentuuride koostööd“.

Schmidt-Eenboom aga sõnas, et on aeg, et Saksamaa luure mõtleks uuesti oma suhete üle Türgiga. "Saksamaa peab vaagima oma töötamist sellise luureagentuuriga. Inimesed peaksid teadma, et see on probleem sisejulgeolekule,“ ütles luurespetsialist.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee