Eesti uudised

Häirekeskus teab senisest täpsemalt, kus helistaja on – ja inimesi on sellega juba päästetud (12)

Mattias Tammet, 24. august 2016 18:53
MÄRKLAUD: Nagu häirekeskuse operaatoritega kokku lepitud, sai siseminister Hanno Pevkur korra Häirekeskuse peadirektori silma all häirekeskusesse helistada – häirekeskuse neljandalt korruselt. Süsteem töötas ja näitas ekraanil mõne sekundi pärast mõne meetri täpsusega kätte, kust kõne tuli. MATTIAS TAMMETFoto: Mattias Tammet
Häirekeskus on nüüdseks paar kuud saanud Androidi telefonidelt tehtud hädaabikõnede puhul senisest oluliselt täpsemat infot, kus helistaja asub. Esimesed “töövõidud” on käes.

Eile tutvustas Häirekeskus neist mitut. Näiteks juhtus ida-Virumaal raske liiklusõnnetus, kus auto sõitis vastu puud ning helistaja oskas öelda vaid seda, et õnnetus juhtus ühel Toila ristmikul. Senine süsteem suutis helistaja paigutada umbes sama täpselt: “kusagil Toila idaosas.” Uus, täpne süsteem tegi kiiresti selgeks, et õnnetus juhtus Merepuiestee ja Allika tänavate ristil.

Kõikide Eesti mobiilioperaatorite esindajad tõdesid täna, et see, et süsteem Eestis kõige esimesena kasutusele võeti (mõni päev hiljem läks see käima ka Suurbritannias), viitab heale koostööle ja mõistlikutele regulatsioonidele. Elisa Eesti tegevdirektor Sami Seppänen ütles, et tema sünnimaal Soomes ei olnuks selline asi kuidagi võimalik.

Põhimõtteliselt töötab süsteem lihtsalt ning helistaja midagi senisest teistmoodi tegema ei pea. Kõne algul uurib telefon, kus ta parasjagu täpselt on. Selle jaoks kasutab ta harjumuspäraseid asju: õues GPS, lähedalasuvate Wifi-võrkude andmeid ja ka senist mobiilimastide signaali tugevust. Inimesele nähtamatult saadab telefon võimalikult täpsed koordinaadid SMSiga Häirekeskusesse. Kõne vastuvõtja näeb Häirekeskuses asukohta oma ekraanil digitaalsel kaardil. Seni nägi Häirekeskus ainult helistaja väga umbkaudset asukohta.

Algne hoog viis poolele teele

Samas on uuel süsteemil muresid, mida ei pruugi olla nii lihtne lahendada kui algse süsteemi käimapanek.

Esiteks muidugi see, et ta töötab täna ainult Androidiga. Hea uudis on see, et kuna süsteem toetab kõiki Androidi versioone alates versioonist 2.3, mis tuli välja aastal 2010, siis midagi eraldi uuendada või muretseda pole tarvis - sisuliselt kõik Androidi telefonid toimivad.

Samas on täna ainult umbes pooled Eestis kasutatavatest mobiiltelefonidest Androidid. Kõik ülejäänud mobiiltelefonikasutajad, sealhulgas nii vanad nuputelefonid kui moodsad iPhoned, peavad leppima, et nende asukohta teab Häirekeskus ainult üsna umbkaudselt. Mobiilioperaatorite esindajad ütlesid, et loodetavasti saab Apple aru, et tegu võib olla isegi müügiargumendiga, ja teeb sama süsteemi võimalikuks ka oma telefonidel.

Uue süsteemiga saab häirekeskus telefonilt kõne algusest umbes 20 sekundiga jooksul uue, täpsema asukoha. See asukoht püsib aga liikumatult, kuna telefon saadab oma asukoha keskusele vaid korra. Valdaval osal juhtumitest sellest piisab, ent ka Häirekeskuse peadirektor Janek Laev juhtis tähelepanu, et mõnikord oleks ehk kasu, kui keskus näeks ka liikumist – näiteks siis, kui antakse teada teel liikuvast purjus juhist.

Kolmandaks rõhutab Laev, et täpse asukoha saab Häirekeskus teada ainult juhul, kui kõne tehakse hädaabinumbril ehk 112. Ehkki see ametlikult enam ei kehti, on umbes 9% helistajatest siiski harjumuste küüsis ning helistavad 112 asemel numbril 110, endisel politsei hädaabinumbril. Kõne jõuab küll endiselt kohale, aga ilma täpse asukohainfota.

Samuti peab mobiiltelefonil praegu olema täpse asukohainfo jaoks olema sees töötav sim-kaart ning telefon sama operaatori võrguühenduses. Mobiilioperaatorite esindajad tõdesid, et see saab võib-olla siiski lahenduse. Hädaabikõne ise töötab jätkuvalt igas võrgus, nii sim-kaardiga kui ilma.

Samad probleemid saavad ilmselt ootama ka neid riike, mis praegu uue süsteemi kasutuselevõttu edasi on lükanud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee