Maailm

Täiendatud 27.08. kell 9.05

GALERII | Itaalia maavärinas on hukkunud enam kui 280 inimest

Toimetasid Maria Rozbaum ja Gerly Mägi, 25. august 2016 15:34

12 KOMMENTAARI

e
Ehituskvaliteet/ 26. august 2016 10:19
Ohvrite arv sõltub enamati sellest, kui paljud inimeste püstitaud hooned kokku varisevad või kui paljud terveks jäävad. Hukkutakse ikka rusude all.
Vaatan neid traagilisi fotosid ja imestan. Et samal ajal, kui keskaegsed tornid on püsti jäänud, siis mingid XX sajandi tellis-või paneelmajad on täitsa hunnikusse varisenud. Kunagi, kui ehitusi planeeriti sajanditeks ning kuludelt kokku ei hoitud, siis arvestasid tollaed ehitusmeistrid ka maavärinatele vastupidamisega, ehitasid suure varuga. Võtame näiteks Konstantinoopolisse ehiatud kuulsat Hageja Sophiat, ühte maailma suurimat kuppelehitist. Kuigi Istanbul (kunagine Konstantinoopol) asub vägagi aktiivses maavärinate piirkonnas püsib see hiiglaslik ehitus, selle kuppel ning sambad veel 1500 aasta pärastki tervetena. Ning ka Ateena Akropolise sammastempel püsis 2000 aastat tervetena, kuni see lõpuks XVI saj sõdades sinna paigutatud püssrohulao plahvatuses õhku lasti.
Muuseas, maailma maavärisemiskindlamad majad on ilmselt kas mongolite jurta või vanade eestlaste risttappide ja õlgkattusega palkmajad. Ka targad muistsed jaapanlased ehitasid oma majad õhukestest puitpaneelidest, roomattidest ning raamidele tõmmatud paberist või kangast. Sest selle varisemisel riskiti äärmisel juhul vaid muhu pähe saamisega.
u
Uunu/ 25. august 2016 13:01
Rohkem maavärinaid Itaaliasse. 1) Selle eest, et sealtkaudu kaltsupead on saanud segamatult Euroopat risustada 2) Lootuses, et mavärin saab kaltsupeadele hauaks.
t
T/ 25. august 2016 15:10
Sa ei ole ise parem, kui niimoodi mõtled1
k
kõik on hästi siis/ 24. august 2016 12:33
kui hukkusid ainult murjamid
k
24. august 2016 12:05
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
l
24. august 2016 12:30
loodame et mitte inimesi vaid ainult moslemeid
t
To: 11.08/ 24. august 2016 11:50
Milles on tavainimesed süüdi kes oma vara ja elamise kaotavad, ega nemad neid murjaneid sisse tassi.
p
Paraku/ 24. august 2016 11:28
öisel ajal juhtunud purunemisohtlike majadega linnakaese arvatakse olevat hulgaliselt ohvreid - üks kohalik seismoloog pakkus 100 - 1000 inimest.
p
24. august 2016 11:09
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
s
sassis / 24. august 2016 12:23
oled ve? Mis juttu sa ajad? Olen 20 aasta jooksul Itaalias viibinud keskmiselt 3 kuud aastas, mõnel aastal tihedamaltki, ka viibinud seal Rooma lähistel! Jah, majad on purunemisohtlikud, aga mis parata! Inimesed on seal toredad ja ei parasta nii nagu sina siin.
h
24. august 2016 11:08
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
õ
24. august 2016 12:31

O
!/ 24. august 2016 09:17
Ohvrite arv sõltub enamasti ehituse kvaliteedist. Jaapanis on 6 palli harjunud ai, mida tuleb pidevalt ette. Maavärinakindlad moodsad majad vajd vaid kõiguvad pisut. Või meenutage näiteks kaheksakümnendate aastate teise poole kurikuulsat Armeenia maavärinat, kus oli mitu linnapurud, mingi Sungait lausa maatasa ning mitukümmend tuhat ohvrit. Enamasti vajusid kokku mitte vanaaegsed, vaid hoopiski uuemad tellistest või plokkidest hooned, sest nõukogude plaanimajanduses oli ehituse kvaliteet allapoole arvestust ja ehitustelt kolmveerand tsementi vasakule läinud, eramuehitajatele maha parseldatud. Mõned aastad hiljem oli maavarin USA lääneosas, Peaaegu sama tugev, kuid ohvreid vaid tosina jagu.
t
Tegu / 25. august 2016 15:54
oli ikka Spitaki linnaga.
O
!/ 25. august 2016 21:16
Oma maja ehituselt keegi ei varasta, see oleks absurdne. Ikka riigi vara, sest eraettevõttes hoiab peremees oma tööliste näppudel silma peal. Massiline vargus oli mitte Armeenia spetsiifiline, vaid ikka üle kogu NSVL ulatuv massiline nähtus. Ühelt poolt oli terav ehitusmaterjalide defitsiit ning must turg. Teisialt üleüldine ahnitsemine ning minnalaskmine, riigi vara riisumine. Et kesesimesena sõrmed taha saab ning róhkem endale rabada jõuab.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee