Eesti uudised

Presidenditegijad nuputasid skeemi: algul Nestor, siis Kallas (31)

Juhan Haravee, 24. august 2016, 04:00
«Kadri ütleb, et olen sinust ja Nestorist pea jagu üle. Aga mida sul pakkuda oleks?»Foto: Teet Malsroos
Koalitsioonipartneritest presidendivalijad Sotsiaaldemokraatlikust ja Reformierakonnast rõõmustasid avalikkust esimese tõsiseltvõetavana tunduva koostöökokkuleppega. Selles vajatakse aga Keskerakonna abi!

Sotsiaaldemokraadid ja reformierakondlased leppisid kokku, et riigikogu esimeses valimisvoorus on mõlema fraktsiooni ühiskandidaat sotsiaaldemokraat Eiki Nestor.

Samal teemal

Kui tema esimeses voorus läbi ei lähe, siis teises ja kolmandas voorus asuvad mõlemad parteid reformierakonna esinumber Siim Kallase taha. Kas kummalgi õnnestub ka riigikogus valituks saada, sõltuvat eelkõige Keskerakonnast, kelle fraktsioon on Toompeal suurim.

"Leiame, et sotsiaaldemokraatide koostööettepanek on igati vastutustundlik ja riigimehelik ning võtame selle vastu," kommenteeris kokkulepet peaminister

Taavi Rõivas. "See muudab tõenäolisemaks võimaluse president riigikogus ära valida, mis ongi Reformierakonna eesmärk. Kindlasti ei ole me presidendivalimiste nimel nõus toimivat valitsust lõhkuma."

Keskerakonda nii lihtsalt ära ei osta

Mida aga pakkuda Keskerakonnale, et nad oma kandidaat Mailis Repsile selja pööraksid ja SDE/RE koostööleppes kaalukeele rolliga nõustuks?

"Keskerakonnal on presidendikandidaadi osas siduv otsus," selgitas Delfile keskfraktsiooni vaatenurka Kadri Simson.

"See on ka põhjus, miks erinevalt Reformierakonnast ei saanud me pakkuda kokkulepet sotsidele, kellel Eiki Nestori ülesseadmiseks hääli nappis. Meie ootused presidendi osas eeldavad temalt valitsuse ühekülgse poliitika tasakaalustaja rolli ja siin on Mailis Reps nii Kallasest kui ka Nestorist tugevam."

Siiski tuleb enne presidendivalimisi kokku Keskerakonna juhatus, et hinnata olukorda, mis on tekkinud sotsiaaldemokraatide ja reformierakondlaste vahel sõlmitud kokkuleppega.

Andres Anvelt: otsustavad viimased tunnid

"Keskerakonna valikud on nende endi teha, kaaludes poolt ja vastu argumente," ütleb SDE fraktsiooni esimees Andres Anvelt . "Seetõttu tuleb oodata nende juhtorganite otsuseid.

Andres AnveltFoto: Teet Malsroos

Martin Helme: Kallas saab hääled aitäh eest

"Punakollase koalitsiooni (RE, SDE, IRL – toim) üks eesmärke on kahtlemata Keskerakonnale psühholoogilise surve avaldamine," kommenteerib EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme kokkuleppeid.

Martin HelmeFoto: Arno Saar

"Ma ei näe võimalust, et keskfraktsioon sellega kaasa läheks. Selleks peaks olema laual mingi kaalukas motivatsioonipakett, aga seda ju pole. Reformierakonnafraktsioon tahab erakondade hääled tasku panna aitäh-valuuta eest. Ainult sotsid on nii mannetud, et sellise tehinguga nõus olla."

Andres Herkel: kahe erakonna lepe pärsib ühise lahenduse leidmist

"See kahe erakonna kokkulepe võib lahenduse leidmist hoopis takistada. Ehk kui on näha, et ükski kandidaat esimeses voorus toetust ei saa, siis kahe erakonna separaatlepe pigem pärsib ühise lahenduse leidmist järgmistes voorudes. Praegused erakondade kandidaadid on ikkagi liiga erakonnakandidaadid. Näiteks Eiki Nestor ja Mailis Reps on juurde saanud avalikku tuntust, kuid jääb mulje, et see ongi nende kampaania peamine eesmärk."

Andres HerkelFoto: Teet Malsroos

Urve Tiidus: valitsust ohvriks ei tooda

"Nii Siim Kallas kui ka Eiki Nestor kannavad presidendi rolli hästi välja, selles ma ei kahtle," ütleb Reformierakonna fraktsiooni esimees Urve Tiidus.

Urve TiidusFoto: Arno Saar

"Aga kui vaadata mõlema võimalusi riigikogus, siis Reformierakonnal ja sotsiaaldemokraatidel on riigikogus kokku 45 saadikut. Presidendi valimiseks on vajalik 68 parlamendisaadiku toetus. Arvestades, et nii Vabaerakond kui ka IRL toetavad Allar Jõksi, sõltub presidendi valimine riigikogus suuresti Keskerakonnast. Ütleme nii, et teoreetiliselt on Keskerakonnal võimalus valida presidendiks kas Eiki Nestor, Siim Kallas või jätta president riigikogus valimata. Ja loomulikult seista oma kandidaadi proua Mailis Repsi selja taga. Juba järgmise nädala alguseks on pilt klaarim. Küllap keegi spekuleerib ka, et kas presidendivalimiste nimel on meie erakond nõus olemasolevat valitsust lõhkuma. Ei ole."

Kuidas presidenti valitakse

Riigikogu hakkab presidenti valima esmaspäeval, 29. augustil kell 13.00. Kandidaatide registreerimine algab neljapäeval, 25. augustil.

Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on vähemasti viiendikul riigikogu koosseisust, mille moodustab 21 rahvaesindajat.

Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus (68 või rohkem).

Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval, 30. augustil uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine.

Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor.

Kui presidenti ei valita ära ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub riigikogu esimees ühe kuu jooksul presidendivalimiseks kokku valimiskogu.

Valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest (101) ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest (234). Kohaliku omavalitsuse esindajate arvu määramisel võetakse arvesse hääleõiguslike Eesti kodanike arv vallas või linnas.

Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt 21 valimiskogu liikmel. Esimeseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile riigikogu kolmandas voorus osalenud kandidaatide ja valimiskogus esimeseks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed.

Esimeses hääletusvoorus tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval teine hääletusvoor.

Teiseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi nimed. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.

Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse Vabariigi Presidendi erakorraline valimine riigikogus 14 päeva jooksul.

Vabariigi President asub ametisse 10. oktoobril 2016.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee