Eesti uudised

Mis on korstnapühkija Juhanil ühist suitsupardi ja käima peale saanud naisega? 

Kristjan Väli, 23. august 2016, 04:00
NÄE, HELEDA TAEVA TAUSTAL: Mees otsib midagi korstnate seest. Korstnapühkija Juhan Räni on leidnud lõõridest ja korstnajalgadest pornoajakirju, padruneid, surnud linde, mähkmeid ja tööriistu, kuid peab tunnistama, et pole tuhast leidnud raha ja inimluid. Selline nahkrihm on tänapäeval muutunud maailmas haruldaseks. Klassikalist korstnapühkijate vormi kannavad tänapäeval ainult eestlased ja lätlased. Aga mujal? Tumedad tunked ja must jope. Sakslased on soovinud Juhanilt rihma ära osta, kuid ta on alati keeldunud. Foto: Markus Mikk
15 aasta jooksul kümneid tuhandeid kordi korstna otsa roninud elukutseline korstnapühkija Juhan Räni tunnistab, et amet on must, ohtlik ja füüsiliselt raske, aga ta tõmbab kopsud õhku täis ning kinnitab: "Seda tööd ma ei jäta, selle peal olen elu lõpuni!"

Juhan on uhke. Tahmane, aga uhke – nagu vormgi tema seljas, mida täiustab hiiglaslik korstnapühkijale kohane nahkrihm, mille selja taha on pressitud kassi figuur. Miks kass?

Samal teemal

"Korstnapühkijad ja kassid käivad koos," naeratab Juhan kavalalt ja ütleb, et korstnapühkija nägemine peabki inimestele naeratuse suule tooma. "Kõik see nööbi kruttimine ja oh! Nööbi kruttimisega ongi üks lugu."

Ja Juhan räägib tahmaste kätega elavalt žestikuleerides järgmise loo: "Põhja-Rimi, minu kodupood, seal kõik müüjad teavad mind juba. Jõudsin kassasse, kassapidaja oli venelanna, teadagi veidikene keskmisest emotsionaalsem.

Ja siis ta karjatas rahvast täis poes: "Ma kruttisin teie nööpi ja mu soov läks täide!" "Mis soov teil oli?" küsisin tagasihoidlikult. Neiu lükkas kõhu ette ja hõikas: "Ma jäin rasedaks!" Tegin näo, et ma ei puutu asjasse," kirjeldab ta rahvast täis kaubanduskeskuses juhtunut.

Elus part tuli kaminast tuppa

Uurides Juhanilt eestlaste küttekollete olukorra kohta, tunnistab ta, et olukord on aastatega pigem paremuse poole liikunud, kuid erandeid jätkub siiani. Umbkaudu kord nädalas tuleb ikka selline mida-nad-mõtlevad tunne sisse.

Juhanile meenub ametikaaslasest sõbra räägitud lugu: "Sõber ütles klientidele, et te lähete ju põlema (viidates kohutavas seisus olevale küttekoldele), mille peale tõusis neiu püsti ja küsis: "Härra korstnapühkija, aga millal me põlema lähme?"

Juhan seletab kuldset reeglit, mida on vaja toimivaks ja puhtaks küttesüsteemiks: hea tõmme, hea küte ja hea kütja.

Kuid kes piilub korstnast ja mis lõhnab lõõris?

"Ülemöödunud nädal oli mul lindude nädal," kõlab rõõmsalt korstnapühkija suust selle küsimuse peale. "Kõigepealt võtsin Viimsis korstnast välja ühe kakulise, kes ta täpselt oli, seda ma aru ei saanud, toimus juba lagunemisportsess. Uuemõisas oli tuvi, kusagil oli veel kajakas. Valingul võtsin soemüürist välja suitsupardi, vaene part oli korstna otsas vingumürgituse saanud ja alla soemüüri kukkunud," jutustab ta.

Ka Viimsis on part valel ajal vales kohas olnud. Juhan räägib, kuidas ilma siibrita kaminast tuli sisse täitsa elus ja terve veelind. "Perenaine tuli koju, vaatas, et koer istub nurgas, kogu põrand mingit plöga täis. Hakkas vaatama, ühes nurgas koer, teises part, mõlemad hirmunud. Part oli loomulikult toa täis lasknud." Juhani sõnul on läbi korstna isegi tuhkrud tuppa tulnud.

Olgu külm või rajuilm

Linnud lindudeks, aga kas meistrimees on leidnud ka lõõrist raha?

"Huuuh..." hingab ta raskelt välja ja suunab pilgu taevasse. "Kõik küsivad raha ja kulla kohta. Olen leidnud pornoajakirju, padruneid, vinüülplaate, tööriistu, aga vot raha pole leidnud," tõdeb ta. Ühtlasi räägib ta, et on pidanud kolletest mähkmeid välja võtma, sest viimased, erinevalt laialtlevinud arvamusele, ei põle.

Kas korstnat saab pühkida iga ilmaga, isegi talvel?

"Paduvihmaga ei tahaks. Rekordiliselt olen katusel käinud 32 miinuskraadiga ja 35 soojakraadiga. Aga need on äärmused. Paduvihmaga olen ka olnud – kui juba korstna otsas olen ja vihma hakkab tulema, siis teen töö lõpuni."

Kuulsustest on Juhan korstnat pühkinud ka näiteks Anne Veskil ja Dimitri Demjanovil. Kas Veski ahjud olid korras? "Temal oli kõik korras," kinnitab Juhan.

Miks korstnapühkija nööpi keeratakse, teab igaüks, aga kuidas see on võimalik, et nööbid ei tule suure keeramise peale eest ära? Las see jääb igaühe enda küsida, mina juba tean.

Kontrollige korstnapühkija kutsetunnistust!

KUTSETUNNISTUS: See ei pruugi meistrimehel alati kaasas olla, kuid internetis saab selle kehtivust kontrollida. Foto: Markus Mikk

Juhan hoiatab kõiki, et kui tellida endale korstnapühkija, siis tuleks meistrimehe nimi internetis kutseregistri otsingust läbi lasta, sest Tallinnas on mitmeid, kes töötavad küll korstnapühkijana, kuid kellel pole kutsetunnistust.

"Ta võib väga hästi tööd teha, ta annab teile isegi paberi, aga kui midagi juhtub, siis on see kehtetu. Sellel pole kindlustuse ega päästeameti silmis mingit väärtust." spekuleerib Juhan, et vabariigi peale võib selliseid tegelasi olla mõnikümmend.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee