Eesti uudised

Maanteeameti büroode sulgemine ajab harja punaseks (39)

Maarit Stepanov, 22. august 2016 04:00
INTERNETTI! Maanteeameti bürood jäävad järjest tühjemaks, sest inimesed kasutavad üha sagedamini e-teenindust. Foto: Teet Malsroos
Maanteeameti büroode sulgemine teeb muret väiksemate paikade elanikele ja ettevõtjatele. Sunnitakse kaugele sõitma, mis röövib aega ja raha. Vihased elanikud nõuavad maanteeameti juhtkonna tagasiastumist, ametis peetakse aga sulgemisi õigustatuks.

Hiljuti tulid Rapla kultuurimajja kokku ettevõtjad, omavalitsuste esindajad, maavanemad ja hulk elanikke. Maanteeamet, rääkimata ministeeriumist, esindajaid Raplasse ei saatnud. Tegelikult neid Rapla omavalitsuste liidu juhatuse esimehe Margus Jaansoni sõnul ei kutsutudki. Kolm kuud kestnud varasemad läbirääkimised jooksid ju liiva.

Ärevil ettevõtjad kinnitavad, et maanteeameti kava bürood sulgeda ja allesjäävate lahtiolekuaegade piiramine raskendab eelkõige iga päev sõidukitega tegelevate firmade ja autokoolide elu. Rahul pole ka elanikud. "Mujale büroosse minek nõuab aega ja raha. Kontorite sulgemisel pikenevad juba niigi pikad eksamijärjekorrad," ütleb Jaanson. Praegu tuleb näiteks Raplas sõidueksamile pääsemist oodata kolm nädalat.

Eelkõige häirib elanikke ka see, et büroode ülalpidamiskulud kaetakse makstava riigilõivuga ja maanteeamet sulgeb kontoreid lihtsalt rikastumissoovist.

Koosolekul otsustati nõuda maanteeameti juhtkonna tagasiastumist. Peale selle võeti ettevõtjate ettepanekul plaani üleriigilise organisatsiooni loomine, mis hakkaks ametit eri piirkondades nõustama. Jaansoni sõnul tahetakse soodustada olukorda, kus teenuseid pakutakse seal, kus neid ka vaja on. "Kui käituksin vallavanemana selliselt, nagu käitub maanteeameti peadirektor oma väljaütlemistega, siis mind ammu siin enam ei oleks," lisab Jaanson.

Maanteeameti peadirektor Priit Sauk rõhutab, et reformid olid arutlusel juba 2009. aastal. Tookord jäeti asi poliitilise vastuseisu tõttu katki, kuid ta toob välja, et riigiasutused, näiteks politsei ja päästeamet, on elutähtsate funktsioonide kokkukoondamised juba teinud. "Arvan, et maanteeamet on olnud liiga kaua ettemõtlev, etterääkiv, planeeriv," selgitab Sauk avalikku vastuseisu büroode sulgemisele.

Maanteeameti juhi sõnul koonduvad inimesed linnadesse ja väiksemad bürood jäävad tühjaks: "Ei ole mõtet olla avatud siis, kui ei ole kliente."

Lisaks saab toiminguid teha ka internetis. "Umbes 50 protsenti teenustest on võimalik teha e-teeninduses. Toimingu tegemine on lihtne ja kiire ning vajalikud dokumendid saadetakse postiga," ütleb Sauk.

Tulevikuplaanis nähaksegi, et kontoritesse jäävad vaid toimingud, mida virtuaalselt teha ei saa: sõidueksamite tegemine ja sõidukite registreerimiseelne kontroll.

Maanteeameti direktori sõnul pole uuenduste eesmärgiks mitte büroode sulgemine, vaid töötamine vastavalt vajadusele, sõidueksamite sooritajate taseme tõstmine ning korruptsiooni vähendamine. Muutused omakorda tooksid kaasa ka kokkuhoiu. Sauk arvab, et kevadel tehtud arvutused olid ennatlikud ja praeguste prognooside järgi võidakse kokku hoida umbes pool miljonit eurot aastas, kuid tõdeb: "Samas nõuab raha ka internetiarendus, et e-keskkonnad töötaksid."

Ometigi on maanteeameti plaanid sattunud halvakspanu alla ning Sauki sõnul on sellele ka reageeritud: "Algul olime valmis büroodega veel kardinaalsemalt talitama, sest praegu asuvad mõned neist ju teineteisest 25–40 km kaugusel. Aga pärast arutelusi ja kohtumisi maakondades jõudsime järelduseni, et bürood seal säilivad, aga nende lahtiolekuaegu vähendatakse vajaduse järgi. See kokkulepe, et oli 17 bürood ja jääb 17 bürood ka aastal 2017, on nüüd kõva häälega välja öeldud ja sulgemisest ei räägita," kinnitab Sauk.

Ta ütleb, et on oluline riigiga ühte jalga käia ning tulevikuotsused võetakse vastu haldusreformi valguses: "Kui mõnes maakonnakeskuses säilivad riigimajad, kuhu koonduvad riigi funktsioonid, siis ka maanteeameti teenust saab nendes tulevikus edasi," kinnitab ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee