Eesti uudised

Ornitoloogid: ainult lindude käitumist vaadeldes krõbedat talve ennustada ei saa 

Piret Pappel, 19. august 2016 04:00
Sookurgede rännuaeg saabub septembri lõpus-oktoobri alguses. Vanasõna «kured läinud, kurjad ilmad» peab endiselt paika.Foto: Mati Hiis
Soome televisiooni jälgijad on tähele pannud uudist, nagu oleksid sel suvel mõned linnud asunud põhjanaabrite juurest lõuna poole rändama tavapärasest varem, mis pidavat ennustama külma talve. Eesti linnu-uurijad on seni märganud vaid GPS-saatjaga must-toonekure varast rännukihku. Ühes on teadlased täiesti kindlad – ainult linde vaadeldes ilmaprognoose teha ei saa.

Rände algus ei tähenda kindlasti krõbeda külma peatset saabumist. Eestis võib lindude sügisese rände algust näha juba suve keskel, selgitab Eesti ornitoloogiaühingu projektijuht Riho Kinks.

Paljudel liikidel hakkavad vanalinnud kohe, kui pojad on pesast välja lennanud, vaikselt lõuna poole liikuma.

Seda kinnitab ka Eesti ornitoloogiaühingu fenoloogiavaatluste koordinaator Ingrid Aus.

Samal teemal

"Kurvitsaliste puhul on hästi märgatav, kuidas juuni lõpus lähevad liikvele linnuvanemad. Salkadesse kogunevaid noorlinde hakkame nägema alles augustis," sõnab Aus.

Sügisränne ongi Ingrid Ausi kirjeldusel pigem nagu tilkumine, sest eri liigid lahkuvad eri aegadel. Hiljem Eestisse saabuvad linnud, kes söövad enamasti putukaid, lahkuvad toidunappuse pärast varem ning varased saabujad jäävad meile pikemaks ajaks.

Keskkonnaagentuuri spetsialist Jaak Tammekänd sõnab samuti, et lindude sügisene ränne algab meil juba pärast jaanipäeva. Küsimus rände alguse kohta painab ometi igal aastal.

"Kas linnud hakkavad lõunasse lendama varem või hiljem kui tavaliselt, see huvi tekib igal aastal sügise hakul," naerab ta.

"Linnud lähevad liikvele siis, kui on neile optimaalne aeg. Rändeperiood on eri liikidel erinev, kuid üldiselt jääb see igal aastal enam-vähem samasse ajavahemikku. Tõsi, kui on pikalt ebasoodne ilmastik, võib see rännet takistada. Siis ootavad linnud näiteks sobivat tuult, millega edasi liikuda," kinnitab Tammekänd.

Vanarahva tarkusi meelde tuletades on selge see, et ajad on pisut teised kui varem. "Vanasõna "kured läinud, kurjad ilmad" peab paika, aga "luiged läinud, lumi maas" enam mitte," toob Ingrid Aus näite.

Kühmnokk-luiged jäävad meile talvituma, selgitab Aus ja meenutab igatalvist kampaaniat, kus tuletatakse meelde, et veelinde ei maksa toita ja neid siia jääma meelitada.

Meile jääb talveks üha rohkem linnuliike, sest kliima on muutunud. "Veel aastakümneid tagasi jäi meile talveks vaid mõni üksik musträstas, nüüd on neid juba palju rohkem.

Alguses panime seda tähele, kuid seejärel harjusime ära ja oleme hakanud talvel musträstaste nägemist tavaliseks pidama."

Mingite linnuliikide tavatult varast liikumist pole ornitoloogid sel suvel Eestist tähele pannud. Kinksi sõnul asus üks Eesti saatjaga must-toonekurg rändele kuu aega varem kui eelmisel aastal, kuid ainuüksi selle põhjal hirmkülma talve ennustada ei maksa.

"Looduse märke oldi sunnitud ilmaennustuseks kasutama sada või isegi viiskümmend aastat tagasi, praegu on mõistlikum ja täpsem kasutada mõnd äppi või veebilehte," ütleb Kinks.

Pikemaks perioodiks looduse järgi ilma ennustada üldiselt ei saa, rõhutavad bioloogid. Üheselt ja kindlalt tulevikku kuulutavaid märke lihtsalt pole.

Lisaks peab arvesse võtma seda, et Eestist lahkuvad linnud eri ilmakaartesse. Suur osa meie pesitsejatest liigub Kesk-ja Lääne-Euroopasse. Nende sihtkohtades ei pruugi ilm meie omast oluliselt parem olla.

Eesti geograafiline asupaik teeb rändepildi veelgi keerukamaks. Meie riigi kohal on suurte rändeteede ristmik, kust osad linnud lendavad otse lõunasse, teised aga keeravad ida või lääne poole.

Eestis pesitsenud sookured võivad lennata nii Ukrainasse kui ka Vahemere äärde ja osa põrutab sealt edasi Aafrika poole.

Lindude rände kohta tasub lisa uurida ornitoloogiaühingu kodulehelt. Sealsamas saab alla laadida fenoloogiliste vaatluste ankeedi, et huvitavad linnuandmed teadlaste käsutusse jõuaksid.

Enda tähelepanekud saab sisestada ka otse eElurikkuse andmebaasi (http://elurikkus.ut.ee/). Samuti saab sealt uurida kõikvõimalikke vaatlusandmeid ja otsida, kui palju ning milliseid linde kusagil Eesti otsas kohata võib.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee