Tarbija

ÕHTULEHE KATSE | Põhjakõrbenud moos – kas väärt keedupoti surm? (2)

Vidrik Võsoberg, 19. august 2016, 04:00
KÕIK KATSEALUSED REAS: Kui põhja on kõrbenud odavam keedunõu, soovitaksime selle prügimäele lennutada, sest kõrbemisel tekkinud söe vastu ei aita ei ussi- ega püssirohi. Kui pott aga hinna poolest või hingeliselt kallis, siis jõudu traatharjaga nühkimisel! 
Kui usin perenaine või peremees maasikamoosi keetes selle kogemata põhja kõrvetab laseb ja roostevabast terasest paksupõhjalise ning kolme­kohalist summat maksva poti ära rikub, võtab see enam kui tõenäoliselt vanduma. Õhtuleht kõrvetas meelega põhja hunniku kenasid metallanumaid ning proovis neid rahvalike vahenditega taas ellu äratada.

"Kas kellelgi on head nippi, kuidas kõige kergemini põhjakõrbenud moosi poti põhjast kätte saada?" küsis hiljaaegu õnnetu kodanik sotsiaalmeedias, lisades kurvanäolise emotikoni. "Täpsustades, et ma ei taha mitte moosi kätte saada, vaid ikka potti puhtaks teha."

Nõuandjaid leidus. Kokku pakuti eri meetodit välja üheksa. Üks neist oli minna poodi ja osta uus pott. Selle võib saada nii 30–40 euroga kui ka enam kui 200 euroga. Ilmselgelt lihtsaim, aga mitte odavaim lahendus. Õhtuleht otsustas ülejäänut kaheksat nippi proovida.

Katsealusteks valisime majanduslikel põhjustel mitte üheksa keedupotti, vaid õhukesest terasest väikesed detsiliitermõõdikud, hinnaga 1,49 eurot tükk. Kuna aga ühe meetodina välja pakutud trelli ja traatharjaga keerutamine osutunuks pisikese pütikese puhul võimatuks, sai katsesse kaasatud ka veidi suurem terasplekist kauss.

Et iga vähegi mõtlemisvõimega õnnistatud koduomanik vastaks soovile korraldada moosipõletamise katse tema köögis resoluutselt "Ainult üle minu laiba", siis otsustasime katse esimese osa teha ühekordsel grillil ja välitingimustes.

Üheainsa supilusikatäie maasikamoosi (kausi puhul kahe) põhjalik põhjakõrvetamine osutus ühekordse grilliga kaunis aeganõudvaks. Ligi kolm tundi pärast katse algust osa moosi veel vapralt mullitas, selmet olla vaikne tükike sütt. Nii sündis otsus jätta anumad terveks ööks jahtuvale grillile kõrbema.

Hommikul nägid katsealused piisavalt söestunud välja ja algas teine etapp: puhastavate ainetega leotamine. Käiku läks nõudepesuvahend Fairy, puutuhk, puhastusvahend Cif, söögisooda ja äädikas.

Tuhk ja sooda said keemilise reaktsiooni tekitamiseks veidi vett. Likku jäid anumad umbkaudu kuueks tunniks. Ja siis asus usin toimetaja nühkima.

Enne aga palusime Tartu ülikooli keemiainstituudi füüsikalise keemia õppetooli keemikul Ott Kekiševil ennustada, kas ja miks need meetodid võiks töötada või mitte.

Eesmärk: Teha kindlaks, kas rahvasuus levivad soovitused aitavad põhja kõrbenud moosiga anuma taas läikima saada, ja võrrelda nende tõhusust.

Tulemus: Kõige parem on moosipotti mitte põhja kõrvetada, vähemalt mitte nii põhjalikult, kui Õhtuleht seda tegi. Kokkuvõttes on meil kuus täielikult rikutud ja üks osaliselt eluvõimeline anum. Süsi on keedunõu surm, kerge kõrbemine vast siiski mitte.

Kui tegu on mõõduka põhjakõrbemisega, siis võib testitud meetoditest abi olla küll. Ei soovitaks aga nõudepesuvahendit ja tuhka. Kui tegu on suurema keedupotiga, siis võiks proovida näiteks mõninga soodaveega keetmist (pole ohtu, et üle ääre hakkab ajama) ja seejärel terasnuustikut.

Leotamine äädikaga

(Söögiäädikas, 0,65 EUR, Maksimarket)

Nagu Kekišev juba mainis, on süsi üldiselt nii aluste kui ka hapete suhtes inertne. Kui tegu on karamelliseerunud suhkruga, siis võiks hape aidata küll: hüdrolüüsida suured molekulid väiksemateks ja neid nii lahustada.

"Kui asi on täiesti põhja kõrbenud ja sa füüsiliselt näed, et see on must, siis see suure tõenäosusega ongi süsi ja siis ma kahtlen, et hape töötaks," märgib keemik.

Äädikaga anum on ilmselt see, kuhu moosi kõrvetamisel enim vahtu tekkis – mis lõpuks moodustas lõbusad söestunud vahu kristallid. Söevahu lõhustab äädikas pehmeks ja selle saab käega nõust välja tõsta. Kuid põhja jääb süsi alles ja see ei paista ka kuidagi pehmem kui enne leotamist. Äädikaleotis – ikka see süsi!

Leotamine puutuha lahusega

(Puutuhk (kardetavasti ka koos paberi- ja trükivärvituhaga), oma saunaahi, tasuta)

Õpetuse järgi tuleb lisada anumasse puutuhka ja veidi vett ning lasta pisut seista.

Keemik Kekišev seletab, et puutuhk tekitab vees aluselise keskkonna ning võiks toimida polümeeride – karamellikristallid – lõhkujana. Süsi on aga nii happe kui ka aluse suhtes inertne ehk kemikaalidega on seda üsna raske lahti saada.

Seinad teeb tuhk karamellist puhtaks, söe vastu ei aita aga seegi. Vähemalt pole märgatavat söe eraldumist nühkimisel märgata.

Puutuhalahus – süsi jääb.

Leotamine puhastusvahendiga (Cif)

(Cif Fresh, 1,49 EUR, Maksimarket)

"Enda kogemusest ütlen, et kui laboris näiteks pliidid ära kõrbevad ehk sinna midagi peale läheb, siis tavaliselt puhastan abrasiivse vahendiga. Karedama asjaga hõõrumine annab kõige parema efekti," märgib keemik.

"Cif sisaldab lisaks puhastavatele kemikaalidele abrasiive, selliseid väiksemaid tükke või kuulikesi." Ta tõdes samas, et see meetod nõuab omajagu füüsilist tööd ja alati on oht abrasiiviga puhastatavat pinda kahjustada. Näiteks panni võib Cifiga üsna kergelt ära kriipida.

Aluseline puhastusvahend on seistes mingil moel maasikamoosisöega reageerinud ja näeb kummaliselt tahke välja. Nõudepesušvammiga nühkimisel eemaldab see mängleva kergusega anuma seintele ladestunud karamelli, samas jättes abrasiivina terasplekile üksikuid õrnu triipe.

Ka see majapidamisvahend saab jagu üksikutest õhematest söekihtidest nõu seinal. Kuid põhjas laiutava paksu söekihi vastu on see nõudepesuvahendiga sarnaselt jõuetu.

Toimida võiks Cif koostöös mehaanilise eemaldamise meetodiga. Puhastusvahend – jõuetu.

Leotamine nõudepesuvahendiga

(Fairy: 1,09 EUR, Maksimarket)

Keemik Ott Kekišev selgitab, et Fairy töötab rasva peal, muutes ta selliseks, et see läheks kergemini sööginõu küljest vette. "Kui vaatame siinset probleemi, siis selleks on põhjakõrbenud moos.

Kõrgemal temperatuuril tekib suhkrust suuremaid polümeere või molekule, mis praktiliselt ei lahustu (karamelliseerunud suhkur – toim). Kui on veel suurem temperatuur, siis need söestuvad. Ma kahtlen, et Fairy siinkohal väga toimib," lausub Kekišev.

Tõsi ta on, et nõudepesuvahendiga leotatud anumat vee all nõudepesušvammiga pestes eemaldub selle seintele ladestunud õhem karamellikiht, kuid põhjakõrbenud süsi vaid naerab Fairy peale.

Seda võiks nühkida nagu segane, aga tulemust poleks selle aastanumbri seeski näha. Nõudepesuvahend – tulemus null.

Leotamine soodalahusega

(Söögisooda, 0,55 EUR, Maksimarket)

Kallan moosile paksu kihi söögisoodat ja tilga vett, lasen ühe öö liguneda.

Kui puhastada kõrbenud söögianumat alusega, siis eelistaks keemik enda sõnul tuhale söögisoodat. "Söögisooda on kindlasti parem sellepärast, et tuhas on meil tundmatuid aineid," põhjendab ta.

"Kui sa puu ära põletad, siis jääb alles kõik see, mis ei põle – anorgaaniline. Me ei tea, kas seal on näiteks mingeid raskmetalle, mürgiseid ühendeid, mida me ei taha. Mina eelistaksin poe odavat söögisoodat, millest sa tead, et seal on ainult üks kemikaal ja see ei ole kuidagi tervisele kahjulik. Sa tead, et sealt tuleb õrnalt aluseline keskkond, mis inimesele väga midagi ei tee, aga poti pinnal aitab reaktsioonil toimuda."

Imelugu, aga silmaga vaadates ja näpuga katsudes tundub, nagu oleks sooda põhja sadestunud söekihti veidi pehmendanud ja kuidagi selle struktuuri muutnud. Švammiga sütt siiski eemaldada ei saa, kuid ka siin võiks kaasa aidata näiteks terasnuustik.

Ning pole võimatu, et see anum sai teistest vähem kuuma ja sestap on põhjas rohkem karamellsuhkrut ja vähem sütt kui teistes anumates.

Sooda – söe vastu ei aita seegi.

Soodaga keetmine

(Söögisooda, 0,55 EUR, Maksimarket)

Juhiste järgi on tarvis lisada üks osa soodat kolme osa vee kohta, keeta viis kuni kümme minutit, seejärel lasta jahtuda.

Kes on koolis keemiat õppinud, mäletab ilmselt, et temperatuuri lisamine aitab reaktsioonidel kiiremini toimuda. Kekiševi sõnul võib juhtuda, et toatemperatuuril hoidmise puhul ei juhtu midagi kahe päeva jooksul, kuid kuumutades näeb tulemusi juba näiteks tunni pärast.

Ning kui tegu on sooda ja vee lahusega, siis on potis ju ka vesi, mis tähendab, et pole ohtu, et pott veel rohkem ära kõrbeks.

See kuramuse moosi-soodalahus hakkab juba viieminutilise pliidilolemise järel sedavõrd vahutama ja kerkima, et ohustab keraamilist pliiti. Tunnisest keetmisest pole – kui just grilli jälle soojaks ei aja – juttugi.

Ent ka sellise põgusa keetmise järel eemalduvad seintele jäänud kõrbemisjäljed švammi abil sekundiga. Süsi on, süsi jääb, süsi vist olema peab.

Soodaga keetmine – keeb üle!

Mehaaniline eemaldamine

(Terasnuustik, 1,99 EUR (3 tk), Koduekstra. Traathari trellile, 2,99 EUR, K-rauta)

"Ma arvan, et see on üks lollikindlamaid variante," leiab keemik. "Süsi on üsna inertne paljudele kemikaalidele ja seda sütt ehk mustust on füüsiliselt alati kõige kergem eemaldada."

Ahhaa! Terasnuustik töötab! Vee all sellega nühkides õnnestub mõne minutiga eemaldada üks laik põhjakõrbenud korbast.

Eeldatavasti võiks poole tunniga sellest täiesti lahti saada, kuid see nõuaks parasjagu nühkimist ja nii poleks enam midagi teha akutrellil ja traatharjal.

Harja trellpuuriga keerutamine on toimetaja favoriit. Kunagi õnnestus naise juba maha kantud kallis põhjakõrbenud metallist sööginõu just selle vahendiga uuesti ellu äratada. Sealjuures ei saanud roostevaba pind üldse kahjustada. Kuidas läheb aga terasplekil?

Ei saa väga kiita. Terasnuustikukatsest anumasse jäänud vesi moodustab seal traatharja pööritades söekihiga paraja pasta, mis segab nähtavust.

Ehk arusaama, kust söetükke hõõruma peaks. Lisaks on näha, et erinevalt roostevabast terasest harjab traat ka pleki pinda ja on väga võimalik, et see läheb lähitulevikus rooste.

Terasnuustik – tubli. Trell ja hari – üsna hea tulemus.

Haamriga tagumine

Viimase abinõuna asetan anuma kummuli tasasele kivipinnale ja koputan selle põhjale haamriga. Osa sütt kukub ära, aga lömmitaotud põhjaga keedunõust pole vist siis kellelegi väga kasu.

2 KOMMENTAARI

k
kraaks 1. juuli 2017, 15:46
teras nuustik on poti SURM, kõrbenud moosipotti on õigem pesta microkiud-nuustikuga ja mitte kasutada CIF-laadseid abrasiive, kasuta parem jämedat meresoola kõrbenud kihi eemaldamiseks.
h
hmmm 19. august 2016, 17:02
üldjuhul moosi põhja kõrvetades lausa söekihti ei saavuta, selleks peaks vist lausa kodust ära minema potti pliidile jättes. aga muidu on kõrvetuste "...
(loe edasi)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee