TAGASI: Saksamaa liidukantsler Angela Merkel juhtis eile Berliinis taas valitsuse istungit. (Reuters / Scanpix)

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel laadis kolm nädalat kestnud suvepuhkusel akusid ja juhatas eile ta Berliinis taas valitsuse istungit. Eemal oldud aja jooksul pole midagi iseenesest paremaks muutunud, pigem on lahendamist nõudvad probleemid muutunud veelgi teravamaks.

Suhe sõsarpartei CSUga on terav, kuid köömes võrreldes punase koalitsioonipartneri SPDga. Peale kodumaiste asjade on vaja veel tegelda kriisidega Euroopas ja mujal maailmas, nii et käised üles ja tööle, Frau Merkel!

Kriitika oma partei ridadest

Parteisiseselt on kriitika kantsleri tegemiste suhtes aina valjem, eriti pärast terrori-rünnakuid Ansbachis ja Würzburgis, mille pärast tuli puhkus korraks katkestada.

Sel nädalal avalikustatav "Berliini teadaanne" sisaldas esialgses variandis burkakeeldu ja topeltkodakondsuse tagasivõttu, kuid mõlemast on nüüd loobutud, sest siseminister Thomas de Maizière püüab talitada kantsleri meele järgi ja saab selle eest karmi kriitikatki. Ja ega Merkelgi sellest pääse.

Kas ta tahab edasi jääda CDU juhiks, selgub parteikongressil detsembris. See annab põnevusega oodatud vastuse ka küsimusele, kas Merkel on valmis jääma veel neljaks aastaks kantsleriks.

Kindlat seisukohta, kas Baierimaal tegutsev sõsarpartei CSU toetab Merkelit või seab üles kellegi enda seast, veel pole. Peamine oponent ja kriitik Horst Seehofer, kes väljendab baierlaste meelest rahva tegelikku meelsust ja tahet, on soovitanud kantsleril teha pagulaste asjus midagi sisulist.

Kerge ei ole Merkelil ka punastega, aga kellel oleks? Valitsuse juuniorpartei SPD oli kaua aega liidukantsleri pagulaspoliitika tuliseim toetaja, kuid arvatavasti kahaneva toetajate arvu tõttu ei hoita kriitikat vaka all.

"Pole kasu, kui korrutatakse mantraviisi "saame hakkama", vaja oleks öelda, kuidas?" arvab parteiliider Sigmar Gabriel.

Põgeniketeema on ja jääb Merkeli töölauale, nagu ka väljend "saame hakkama" tema suhu. Kuigi praeguseks on suudetud pagulaste juurdevoolu vähendada, ei saa olla sugugi kindel, et Türgi peab ka edaspidi leppest Euroopa Liiduga kinni. Pigem on vastupidi, nagu ähvardas Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu, kui türklastele ei anta oktoobrikuus viisavabadust.

Ees seisab kohtumine Türgi presidendiga

Merkeli kalendri järgi kohtub ta Türgi presidendiga 4. septembril Hiinas. Seda oodatakse põnevusega ja loodetakse, et kantsler räägib viimaks ometi suu puhtaks. Sel nädalal tuli Saksamaa siseministeeriumi saladokumendist avalikuks, et Türgi on islamistlikele rühmitustele keskne tegevuspaik.

On avalik saladus, et Türgi tahab ennast näha sunniidiislami tugevdajana ega põlga toetamast terrorirühmi. Asjaolu, et Saksa võimud on püüdnud seda rahva eest riikliku julgeoleku nimel varjata, näitab, millisteks uskumatuteks järeleandmisteks Türgile ollakse valmis.

Kes siis valitseb olukorda? Võib väita, et Berliin on tõe mahavaikimise ja avalikkuse ees salgamisega viinud ennast moraalse pankrotini.

Välispoliitikas domineerib teinegi probleemne riik, kellega pole suhted kunagi olnud nii halvad kui praegu. Jutt on Venemaast. Ja SPDsse kuuluv välisminister Frank-Walter Steinmeier pole see mees, kes Merkelit tingimusteta aktsepteeriks.

Välisminister pidas venemeelse kõne

Steinmaier pidas esmaspäeval Jekaterinburgis ajaloolise kõne, mis oli kõigi aegade kõige venemeelsem sõnavõtt Saksamaa välisministrilt.

Saksamaa välispoliitika platvormilt avaldas ta, vastupidiselt valitsuse positsioonidele, et tema SPD kaalub võimalikku koalitsiooni Putini mõistjate ja vasakpoolsete Moskva austajatega.

Muu hulgas oli ta üsna leplik Venemaa Ukraina poliitika suhtes ning pidas valeks seisukohti, mille järgi eksisteerivad Venemaa ja lääne vahel vastuolud.

Ja nii arvab välisminister, kes teab, et Vene salateenistused on murdnud sisse Bundestagi arvutitesse ja levitavad valeinfot, mille eesmärk on tekitada ebakindlust Berliinis ja Venemaalt Saksamaale väljarännanute seas.

Ainult pime ei näe vastuolusid Venemaa ja lääne vahel. Kas välisministriks saab olla pime?

Lausa uskumatuna tundub aga see, et Steinmeier interpreteeris Nõukogude Liidu kokkuvarisemist Vene traumana ja mitte 20. sajandi suurima vabaduse­puhanguna.

Tema sõnul näevad paljud Nõukogude Liidu kokkuvarisemises katastroofi. Paljud tähendab paraku Putinit, ja katastroof on samuti tema tsitaat, kui ta selgitab oma läänevaenulikku revanšistlikku poliitikat.

Jaga artiklit

20 kommentaari

M
merkeli õhtupalvus pagulasootuses  /   21:30, 18. aug 2016
Sinu riik tulgu
minu riik mingu
Pärast rist peale!
Euroopa eurooplastest puhtaks!
T
to mammi tuleks  /   21:23, 18. aug 2016
Mitte valgetes kitlites tädide hoolde ei tuleks see raibe anda, vaid maha tuleks lasta.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis