Kommentaar

Toomas Alatalu | Tere-tere: eestlane Kremlis! (14)

Toomas Alatalu, vaatleja, 17. august 2016, 16:52
 
Teade EKP keskkomitee endise esimese sekretäri Karl Vaino pojapoja määramisest Venemaa presidendi administratsiooni ülemaks sai siinmail elava vastukaja, millega tuleb rahul olla. Eeskätt seetõttu, et see kinnitab meie ühiskonna avatust, milles isegi mitu Eesti tipppoliitikut on viimasel ajal kahtlust avaldanud. Avatust selles mõttes, et oleme rahul teismelisena (Anton Vaino on sündinud veebruaris 1972) teise riigi territooriumile elama sattunud suguvenna tõusuga karjääriredeli tippu oma uuel kodumaal, ehkki selle poliitika Eestimaad ei paita. Nagu teisigi Venemaa väikseid naabreid.

Kuna eestlasi on maailmas vähe ja samas on rahvuslik päritolu Venemaa tipus hetkel selgelt plussiks, siis on Vaino edutamine igal juhul trumbiks ka Eestile. Seda küll vaid propagandas – isegi Kremlis võib eestlasi leida! – aga mitte praktikas kasutatavaks trumbiks, sest seis Eesti-Vene suhetes ei tõota selle väljakäimist.

Siiski on sel puhul tark meenutada teist Eestimaalt pärit kõrget meest, kes tõi isegi Putini sinna, kuhu vaja. Pean silmas Venemaa patriarhi Aleksiust, kes kõrgelt troonilt mitte ainult ei mõjutanud Vene-Eesti kirikusuhteid, vaid tagas koguni selle, et tema kohtumisele 2005.aastal Eesti vabariigi presidendi Arnold Rüütliga astus juurde ka Venemaa president Vladimir Putin. See, mida võis loota auväärselt kirikupealt, on mõistagi välistatud Anton Vaino nooruse tõttu, ent – kuid miks mitte loota ajaloo kordumist!

Sest kaks põlve Vainosid on seal ühiskonnas kindlalt paigas – isa Eduard valiti kaks kuud tagasi taas Avtovazi direktorite hulka ehk püsib Venemaa esitegijate ringis ja Kremli tänaste õukonnareeglite järgi saab Anton kõva koha ka pärast Kremlist lahkumist. Järelikult pole välistatud, et kunagi saab Anton Vaino ka oma kolmikkohtumise või midagi samaväärset korraldada.

Anton Vaino karjäärile pani mõistagi aluse tema vanaisa kuulumine Nõukogude tippnomenklatuuri, mis tagas pojale – antud juhul Eduard Vainole (sünd. 1959) võimaluse TPI järel asuda õppima toonase Nõukogude Liidu ladviku lastele mõeldud Väliskaubanduse Akadeemiasse. Selle lõpetamine garanteeris igavese kõige võrdsemate staatuse. Liiduvabariigi esimese sekretäri poja õigused eriala ja töökoha valimisel olid mõistagi suuremad kui enamikul akadeemia kuulajatel, ent teades nomenklatuuri võsukeste toonast huvi pääseda tööle USAsse ja Euroopasse, on Eduard Vaino „sattumine“ Jaapanisse (NSVL kaubandusesindusse) paras mõistatus, mis arusaadavalt määras ära ka Moskva Rahvusvaheliste Suhete instituudis õppinud Anton Vaino spetsialiseerumise Jaapanile (töötas seal 1996–2001) ja üldse Aasiale.

Just seepärast tulebki Eduard ja Anton Vaino paigutada ühte ritta nende Balti-Saksa aadliperekondade esindajatega, kes aastail 1710–1917 andsid kaheksandiku Tsaari-Venemaa toonastest tippametnikest. Täna oleme viimaste järglastena enam kui rahul sellega, et just parunid Eestimaa mujalgi tuntuks tegid. Pealegi läks palju Peterburi siirdunud meestest sealt ka ookeane kündma ning Siberit ja Kaug-Ida avastama.

 Aga see tähendas, et nad oskasid lisaks saksalikule töökultuurile ka suurelt mõelda ja toimetada, millega jäidki silma end maailmas kehtestada püüdvatele impeeriumi juhtidele. Nagu ka Eduard ja Anton Vaino. Viimane kutsuti ju Kremlisse 31aastaselt, sest mitte iga õige sugupuuga eestlane pole endale selgeks teinud Kaug-Ida, kuhu Moskva ongi tänaseks suure osa oma välispoliitikast üle viinud.

Eeldatavalt saadab Anton Vaino Putinit Vladivostokis septembris toimuval majandusfoorumil, kuhu saabub ka Jaapani peaminister Abe. Sealt minnakse edasi G20 kohtumisele Hangzhousse. Ehk siis eestlase osalusel üritatakse taas lahendada Kuriili saarte probleemi. Tasub teada sedagi, et Kreml üritas augusti lõpuks saada Arhangelskisse Briti uut konservatiivist peaministrit Theresa May’d, märkimaks Churchilli saadetud esimese abikonvoi saabumise 75. aastapäeva, ent Londonist lükati kokkusaamine edasi „Hangzhou kuluaaridesse“.

Tere-tere

Anton Vaino tõusu kõrgele kohale väärtustab teadmine, et see toimus Venemaa julgeolekunõukogu põhjaliku reorganiseerimise raames, mis mõistagi arvestas eri võimugruppide huve. Kui lähtuda sellest, et Sergei Ivanov asus samale kohale detsembris 2011 ehk ajal, mil Moskvas toimusid duumavalimiste järgsed ja presidendivalimiste eelsed rahutused ning et praegugi on Venemaa valimiste lävel, siis võib rääkida kriisi tekkimise võimalust arvestava ennetava käiguga.

Igal juhul käib tipus kõva kalkuleerimine ja omade hoidmine, mida kõige värvikamalt näitas äsjane lugu Putini võitluskaaslasest tolliameti ülema avaliku häbistamisega, millele järgnes tema viisakas pensionile saatmine.

Võimu tipp samas aheneb, sest edutamisel eelistatakse rõhutatult luurega seotud inimesi. Nendest väärib Anton Vaino kõrval enim tähelepanu samuti 44aastane jaanuaris Tuula kuberneri kohale pandud Aleksei Djumin, keda nagu Putinitki aastail 1998-99 prooviti eelneva poolteise aasta jooksu mitmel kõrgel ametipostil.

Ajaloost on teada, et Venemaal võib troonipärija staatus kiire lõpu saada, sest leitakse uus. Siiani on see küpsetamine ja kõrvetamine – vastavalt saadud suunistele – käinud Kremli aparaadis, mida nüüd siis juhib eestlane.

Loomulikult häirib muulase kaasalöömine poliitmängudes venelasi, ent võrreldes Medvedeviga paistab Putin seda nautivat. Kuulakem kas või tema võõrnimede hääldamist – Sergei Kužugetovitš (Šoigu), Rašid Gumarovitš (Nurgalijev), Ramzan Ahmatovitš (Kadõrov), Nursultan  Abishevitš (Nazarbajev – üks Putini peamisi autoriteete).

Nüüd siis kõlab Kremlis iga päev Anton Eduardovitši nimi ja võimalik, et teinekord ka „tere-tere“.

14 KOMMENTAARI

n
Njah 18. august 2016, 16:22
"Anton Vaino karjäärile pani mõistagi aluse tema vanaisa kuulumine Nõukogude tippnomenklatuuri, mis tagas pojale – antud juhul Eduard Vainole (sünd. 1959) .."
Kuidagi väga noorelt sai siis see Eduard omale poja Antoni - lausa 13-aastaselt, võimekas mees.
k
Kas eestlaseks olemiseks piisab sellest, 18. august 2016, 14:43
kui on Eestis sündinud? ... 2007 "aprillikangelased", kõiksugu reevad ja sirõkid olid ju ka enamuses siin sündinud?
Rahvus nähtub siiski meelsusest, pürgimustest ja muust kahe kõrva vahel toimuvast.
Loe kõiki (14)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee