ÕL TV | Õhtuleht

ÕHTULEHE VIDEO | Verevalumitega Michael Phelpsi kuldade jälgedes ehk Kuppude abil ujuma – kiiremini! 

Vidrik Võsoberg, Aldo Luud, 15. august 2016, 15:30
Foto: Aldo Luud
USA ujuja Michael Phelps on kõigi aegade edukaim olümpiasportlane. Käesolevalt Rio olümpialtki on mees juba korjanud kes teab kui mitu kuldmedalit. Tänavu on aga mees kogunud laialdast tähelepanu muugagi peale erakordse ujumisvõime: suurte, ümmarguste ja punaste laikudega ihul. Samasuguseid verevalumeid on näidanud ka näiteks võimleja Alex Naddour. Rahvusvaheline meedia on tõdenud, et selliseid laike tekitav kuputeraapia – alternatiivmeditsiini võte, mis peaks leevendama lihaspinget ja parandama verevarustust – on tippspordi praegune moeröögatus. Samas on skeptikud viidanud, et teaduslikku alust kuppude panekul pole, tänapäevased uuringud ei kinnita selle tõhusust ja sel on vaid platseeboefekt. Õhtuleht.ee proovis omal nahal järele.

Ülemuse mõte, et nii enne kui pärast kuppude panekut võiks katsealune testimise mõttes ujuda ujulas aja peale 100 meetrit, jääb mitmel põhjusel realiseerimata. Esiteks oleks see katsepäeval logistiliselt väga keerukas ja teiseks ... teiseks suudab konkreetne katsealune sajandal meetril veel üsna vaevaliselt vee peal püsida. No ei ole seda õiget tehnikat, ega's ma mingi Phelps pole.

Ütleme nii, et kui sa oled varahommikul umbes viie plusskraadi käes alustanud 70-kilomeetrist mootorrattamatka ja ka pool tundi pärast kohalejõudmist kontidesse pugenud jahedusest värised, siis ei ole vahepeal 15 peale tõusnud temperatuur üldse ujumise isu tekitav. Selg ja õlad on muhklikul maanteel lenksu väntsutamisest pinges ja kanged ning tegelikult tahaks üldse lihtsalt pikali visata. Kuid: teaduse ja uuriva ajakirjanduse huvides!

Vesi on õnneks lausa 19 kraadi soe ja kiire karsumm säästab pikemast piinlemisest. Kuigi vetikad keha külge takerduvad, läbin distantsi laste poist Malle Elveti nimelise ujumissillani umbes 40 sekundiga. Umbes sellepärast, et mingit tippspordi täpsust eksperimentaalajakirjanduslik rühm siin saavutada ei suuda.

Kuramuse jahe on ikka!

Foto: Aldo Luud

Lepatriinuteraapia spetsialist

Tartus Võru tänaval tegutseva Minu Massaaži salongi massöör Asti Praakle on erinevaid massaaže teinud kolm aastat ja tal on rahvusvaheline kutsetunnistus. Salongi teenuste nimekirjas on muuhulgas kupumassaaž, mis kujutab endast massaažiliiki, milles kombineeritakse kuppude kasutamist klassikalise massaaži võtetega.

"Kupuga tekitatud vaakumi abil mõjutatakse keha pindmisi pehmeid kudesid ja selle kaudu kogu organismi," reklaamib massaažisalong oma kodulehel. "Kupumassaaž töötleb hästi ka tselluliiti. Kupud on mõjusad erinevate valude raviks: kaela- ja seljavalu, liigesvalu, pingest tingitud peavalu, külmetushaiguste raviks. Kupumassaaž trimmib nahka, puhastab poore, vähendab tselluliiti, tõhustab siseorganite tööd, intensiivistab verevarustust, mille tagajärjel vähenevad lihaspinged ning liigeseprobleemid."

Tõden, et eeldused on tegelikult head: kuna keha on veidi klopitud, kange ja külm, siis millal veel võiks massaaži ja kuppude paneku efekte paremini täheldada?

Vaikselt mängib rahustav muusika, liivaste varvastega aluspesus patsient heidab valge kattega massaažilauale ja Asti Praakle reguleerib kliendiga konsulteerides laua parajaks ja mugavaks. Juba hakkab tekkima õdus tunne.

Tunne muutub küll veidi kohmetuks, kui massöör esmakordselt sellises kohas kõhutava patsiendi aluspesu kindla käega allapoole tõmbab ja bokserite vahele jalgu katva lina ääre kinnitab.

Esmalt küsib massöör kliendi tervise kohta. Näiteks südame- ja maksahaiguste, allergiate ja traumade puhul massaaži teha ei tohi. Ka uurib ta, kus klient kõige rohkem pinget tunneb. Jõuame selgusele, et enim on seda õlavöötmes. Üks õlavöötme põhilisi lihaseid on kolmnurkne trapetslihas. Lihase ülemised kiud toetavad käsivart, keskmised kiud tõmbavad abaluud tagasi ja alumised kiud abaluud sisse- ja allapoole. Abaluude vahelised lihased kinnitavad abaluud rinnakorvi külge ja annavad luule lauaulatusliku liikuvuse. Õlaliigest aga sirutab ette ja teisalt lähendab kehale selja lailihas. Abaluude ümber ja õlavöötmele tekivad just ujujatel tugevad pinged.

"Selles piirkonnas teevad ujuja lihased väga intensiivselt tööd ja selle tulemusena pinged kuhjuvad," selgitab massöör Michael Phelpsi juhtumit. "Kupumassaaž aitab neid pingeid ja valu leevendada ja parandab ka üldist lihastoonust, verevarustust. Kõik mürkained tulevad välja selle ainevahetuse mõjutamise käigus. Sellepärast ujujatele just õlavöötmesse ja trapetslihaste peale asetatakse neid kuppe."  

Klassika ja kupud

"Kupumassaaži alustatakse klassikalise massaaži võtetega," räägib terapeut õliste kätega selga mudima asudes. "Kõigepealt soojendame lihased üles ja seejärel siis paigaldame kehale kupud. Alustame silitavate ja siluvate võtetega ja seejärel lähevad liigutused järjest intensiivsemaks. Eesmärk on lihas üles soojendada, et me seda ei vigastaks. Ja soojendaval efektil on lihast lõõgastav toime."

Foto: Aldo Luud

Mitmeminutiline klassikaline massaaž on tõsiselt lõõgastav. Nägu maetud massaažitooli sees olevasse auku, uurin justkui tünni seest kuppude paneku päritolu ja olemuse kohta.

Kuppusid kasutatakse ka tselluliidi vastu. Praakle räägib, et kupud parandavad ainevahetust, vereringet ja lümfiringet ja lõhustavad tselluliidi sees olevaid rasvarakke, mis klompidesse kogunenuna tekitavad apelsinikoore sarnast nahka. Ka peaks kupud aitama kopsu- ja külmetushaiguste puhul – aga seda vaid siis, kui pole palavikku. Kliendile tundub lihaste ja kuppude seos kopsudega veidi ebaloogiline, kuid massöör selgitab, et paljud seljalihased on seotud hingamisega ja võivad pingest vabastatuna kopsudel paremini töötada lasta.

Tselluliiti ega kopsupõletikku mul pole.

Vahepeal teeb massöör selja veelgi õlisemaks – et kupud nahapinnal paremini libiseksid. Esimese kupu asetab ta alaseljale ristluu piirkonda. Valus pole teps.

"Veidi naljakas tunne? Et nagu saba oleks taga?" uurib ta naerdes.

Tõsi. Ent kuna kupp toimib nagu iminapp, kiskudes liha ja naha endasse, siis on esimene assotsiatsioon pigem selline, nagu kujutaks see saba endast WC-poti vaakumpumpa.

Foto: Aldo Luud

Eesti vanarahva kupupanek

Massaažiterapeut jätab esimese kupu "toimetama" ja selgitab, et kupud leevendavad lihaspinget lokaalselt ning sellest jäävadki nahale verevalumid. Silikoonist mummusid ilmub nahale veel. Kujutan ette, et verevalumid võivad olla tugevamad, kui pannakse klassikalisi klaasist kuppe.

"Mina kasutan silikoonkuppe, aga kasutatakse ka klaaskuppe – rohkem ravimeetodil," märgib massöör. "Tehakse isegi nii, et nahapinnale tehakse väike sisselõige ja klaaskupp imeb seda verd natuke enda sisse. See on ka Eesti aladel levinud olnud. Aga silikoonkupud on selline väga tõhus vahend just igapäevase massaaži ja tselluliidiravi puhul."

"Siin ongi näha, et jäi kergelt roosakas laik – et siin on pinget rohkem, just siin kaelapiirkonnas ja õlavöötmes," tõdeb ta samas klienti uurides. "Arvatavasti siia võib veel tumedaid laike jääda. Tavaliselt need laigud esinevad kuskil paar päeva kuni harvematel juhtudel paar nädalat. Oleneb pinge kohast ja naha eripärast. Mida suurem on mingis piirkonnas pinge, seda kauemaks võib kupu jälg jääda. On näha, et õlavöötmes on pingeid palju – olete ilusti täpiline nagu lepatriinu."

Tippsportlastele Asti Praakle kupumassaaži teinud pole, küll aga on tema klientide seas olnud mitmeid harrastussportlasi. Ta nendib, et olümpia ja Phelpsiga seoses on huvi kuppude vastu kasvanud.

"Üks sõber ka küsis, et kuule, kas sa tead, mis need on. Ütlesin, et jaa, ikka tean, tegelen sellega igapäevaselt: need on kupumassaaži laigud ja sportlastel on just võistlusaegselt tähtis see, et lihased saaksid pingutustest taastuda," kirjeldab massöör.

Kuni kupud mõjuvad, masseerib terapeut kaelalihaseid ja siis asub töötlema trapetslihaseid. Muuhulgas veab ta kuppusid mööda nahapinda, kõige vaakumiga tükkis. See tekitab juba tulitavat tunnet ja on selgelt mõjus.

"On täpselt näha, et seljal on olnud pikaajaline pinge," tõdeb massöör. "Aga peale massaaži juba pinged leevenevad ja siis on oluliselt mõnusam olla. Muidugi nüüd võib tutvusringkonnas tekkida küsimusi, et kus sa käisid ja mis see siis nüüd on, mida on proovitud."

Kaameramees tõdeb, et seljal on nii ilusad lillad laigud, et efekti rõhutamiseks kontrasti juurde keerata pole küll tarvis. "Eriti südame pool on sul midagi pekkis," ütleb ta otse.

Foto: Aldo Luud

Asti Praakle eemaldab seljalt kupud ja ka lõpetab klassikalise massaaži võtetega, muuhulgas selga kergelt klobides. Ise käib üsna pingutava füüsilise tööga tegelev naine kolleegide käte alt läbi korra kuus. Kuid kupumassaaži võib tema sõnul sisuliselt teha kasvõi iga päev – iseasi küll, kas see kasulik ja efektiivne on. Jutuks tuleb see, et (kupu)massaaži ei tohi teha kunstliigeste puhul. Mis ilmselt tähendab, et Rio paraolümpial neid iseloomulikke verevalumeid nii mõnigi sportlane ei kanna.

"Kuidas tunne on?" uurib massöör kliendilt.

"Täiesti valmis minema jälle Anne kanalisse ujuma," kõlab vastus.

Kaameramees uurib, kas rekord tuleb. Luban, et kindlasti.

Phelpsist mummulisem

"Täna võiks kindlasti rohkem vett juua või teed," märgib massöör kliendile veega tassi ulatades. "See puhastab organismi. Kõik jääkained, mis liigutatud lihastes, tulevad siis veega välja. Kui on võimalik, siis kindlasti natuke rahulikumalt olla. Peale massaaži on ikka hea, kui kohe kuskile rahmeldama ei lähe. Tasuks rahulikult päeva nautida."

Sealjuures tuleb massaažilaualt tõusta ettevaatlikult ja tasapisi, vastasel korral lööb silme eest mustaks. Tunnen tõesti, et pilt on natuke udune. Kuid enesetunne on viimase peal: nagu poleks enam see inimene, kes sai oldud pool tundi tagasi.

Selga jäävad tõesti tükiks ajaks katma suured mummud, mis meenutavad lepatriinu tähne. Tõsi, neid on küll kümmekond, mitte seitse, nagu lepatriinude puhul tavapärane. Aga märksa rohkem kui Phelpsi nahal nähtud. Kas kvantiteet väljendub ka kvaliteedis ehk Anne kanali 35 meetri vabaujumise superfinaalis?  

Isehakanud Phelpsi olümpiafinaal

Finaal on selles mõttes muidugi kujundlik mõiste, et võidu ujub katsealune vaid iseendaga. Ja "püsib-sada-meetrit-vee-peal" meest ei võetaks paraolümpialegi. Aga esiteks on ilm soojemaks läinud, teiseks pole enam hirmu veetemperatuuri ees ja kolmandaks on peale kuppude panekut ja massaaži täitsa arbuusid kaenla all ehk enesetunne selline, nagu suudaks teha enam-vähem kõike.

Vahepeal Anne kanali äärde kohale jõudnud vetelpääste tekitab kerget segadust Elveti silla juurde asetatud sildiga, mis keelab ujumise. Aga eksperimendil lubatakse lahkesti jätkuda. Vetelpäästeonkel aitab isegi aega võtta.

38,83! See pole uus maailmarekord, aga kui tippujuja suudaks uuel sooritusel 35 meetriga enam kui sekundi aega võita, siis oleks ta tehtud mees.

Foto: Aldo Luud

Pean soovitustele vilistama

Massöör Asti Praakle soovitab kupumassaaži päeval lõdvemalt ja rahulikumalt võtta ning lasta sel teraapial mõjuda. Näiteks pikutada, juua vett ja lasta mürkainetel kehast väljuda.

Paraku ei ole teps mitte selline päev, kus oleks võimalik juhendist kinni pidada. Kuppudele järgneb kohe ujumisfinaal ja seejärel mitmeid teisi mitte just liiga lõõgastavaid tegevusi, nagu näiteks kolm tundi autoroolis ja uute mürkainete manustamine. Sealjuures tunnen mõned tunnid pärast kuppude paneku protseduuri väga teravalt, et ihu lehkab senisest tugevamini. Ju need mürgid on, mis dušiga kanalisatsiooni saavad lastud.

Mis puutub unetuse ravisse, siis ilmselt oleks siinkirjutaja sellise tegusa päeva järel pärast paari õlut ka ilma kuppusid saamata Võsu rannal madratsile vajudes umbes ühe sekundiga ära kustunud. 

***

Võib-olla on kuppude panek tõesti platseeboefektiga meetod. Ehk: sa lihtsalt kujutad endale ette, et see aitab. Või on selles mingit psühholoogilist kavalust: konkurendid muutuvad veidi ebalevaks, kui kellelgi on näha mingi uudse nipi kasutamise jälgi. Aga fakt on see, et massaažiga kombineerituna on kuppude panek väga mõnus ja head enesetunnet tekitav asi. Kahju selline seisund sportlikele sooritustele igatahes kindlasti ei tee. Ja ütlen täiesti ausalt, et ka mitmeid päevi hiljem tundub selg varasemast kuidagi elastsem.  

Kuidas Õhtuleht.ee kupumassaažil käis ning enne ja pärast seda ujumiskatset tegi, vaata allolevast videost. 

Foto: Aldo Luud

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee