Eesti uudised

Sõerd: olematus majanduskasvus oleme süüdi ise  (31)

Siim Randla, 15. august 2016, 04:00
Foto: Arno Saar
Endine rahandusminister ja praegune riigikogulane Aivar Sõerd leiab II kvartali nõrka, 0,6protsendist majanduskasvu kommenteerides, et kui teised riigid maksvad suuri summasid riigi laenukoorma intressideks, siis meil on intressikulu väga väike – selle võrra saaksime teha rohkem kulutusi majanduse arendamiseks.

"Teise kvartali nõrka majanduskasvu on põhjendatud netotootemaksude mõjuga, ehk see on osaliselt aktsiisipoliitika tagajärg. Seetõttu on aktsiisitulud jaotunud kvartalite lõikes ebaühtlaselt," selgitab Aivar Sõerd, "kuid majanduse arengu seisukohalt on siiski määrav tööstuse üldine käekäik, kuivõrd tööstus annab ka suurima osa ekspordist."

"Arvestades majanduse seisu, peaks poliitikakujundamises olema majanduse areng poliitikate keskmes, aga paraku tundub, et majandus pole prioriteetide hulgas," räägib Sõerd ja toob vaid ühe näite.

"Meie riigi rahandus pidi olema hästi korras. Kui teised riigid kulutavad ainuüksi olemasoleva laenukoorma teenindamiseks tohutu summa riigieelarvest, siis meil on see kulu riigi väikese laenukoormuse tõttu olematu. Selle summa, mis teised riigid kulutavad intresside maksmiseks, saame meie suunata majandusse. Samas on meil Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse meetmete hulgas vaid Euroopa Liidu eelarvest saadavate vahendite arvel tehtavad investeeringud. Siseriiklike tulude arvel investeeringuid majandusse seal peaaegu pole."

"Kui majandus pole poliitika keskmes, ei saa ka majandus hoogu sisse. Kui poliitikate keskmes on vaid olemasoleva vaesuse "õiglane" ümberjaotamine, siis peamegi leppima olematu majanduskasvuga," sõnab Sõerd.

Tema sõnul tuleb nüüd allapoole korrigeerida ka riigieelarve strateegias aluseks olevat järgmise aasta majanduskasvu, kuidas see aga mõjutab järgmise aasta eelarvetulusid, ei sõltu siiski ainult majanduse reaalkasvust. "Maksutulude puhul tuleb arvestada ka majanduse nominaalkasvu ja maksutulude struktuuriga. Meie eelarvetulud on suuresti sõltuvuses tarbimismaksudest ja kuna tarbimine kasvab endiselt, siis on ka tulude kasv olnud hea. Kiire palgakasv on soodsalt mõjutanud kohalikele omavalitsustele ja riigieelarvesse laekuvaid tulumaksulaekumisi ja sotsiaalmaksulaekumist haigekassale ja pensionifondi."

Selline asjade seis pole aga jätkusuutlik, sest ettevõtete kasumid on kahanemas, kinnitab Sõerd.

31 KOMMENTAARI

m
15. august 2016, 18:47
mitte "meie" ei ole süüdi,vaid täitanud oravapunt koos oma vasallidega,kes riiki juba aastaid vähikäiku veavad.
m
mitte 15. august 2016, 17:04
ei saa aru, kellel ja kuskohas need palgad tõusevad? ma ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, kes oleks kuulnud kellestki, kellel palk oleks tõusnud viimase 5 aasta jooksul.
Loe kõiki (31)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee