Kahest halvast tuleb valida vähem halb. Mina olen rahul pigem ameerika "okupantidega". Mõni teine igatseb aga taga punakotkaid ning kirsavoides vatnikuid. Oletan et need, kes on noored ja sellisid ise näinudki pole, muidu ei igatseks. Või siis veendunud putinoidid. Muidugi kõlaks kenasti,kui poleks kedagi ning saaksime ise, üksipäini olla.Kuid kaasaja maailmas on see luksus ja eriti raske on see veel sellises strateegiliselt üsna olulises punktis, kus elame meie. Siin on nii, et kui sa ei vali endale okupanti ise, siis valitakse sind ennast, meeldigu see sulle siis või mitte. Nagu juhtus meiega näiteks 1939-1940.