Elu

Kas tulevikus sööme prinditud toitu? (2)

Õhtuleht.ee, 13. august 2016, 04:00
SEDA HAKKAMEGI SÖÖMA? Toiduprinteri valmistatud hamburgerid juustuga. Vida Press
3D-printimise võidukäik on muudel elualadel juba käimas, kuid nüüd on see jõudmas ka kööki: firma Natural Machines looja Lynette Kucsma ennustab, et tulevikus on toiduprinter köögis sama tavaline riist kui praegu mikrolaineahi.

Prinditud toiduainete tootmise huvi on eelkõige NASAl ja teistel kosmoseagentuuridel.

Ameeriklastel on suisa toidutehnoloogiline eriprogramm, mille lõppeesmärgiks on leida tõhusaid ja võimalikult odavaid viise astronautide toitmiseks pikkadel kosmoselendudel.

2030. aasta paiku loodab NASA lennutada esimesed inimesed Marsile ja hellitatakse lootust, et lähikümnenditel võime hakata lendama veelgi kaugemale. Mitmeaastased kosmoseekspeditsioonid nõuavad täiesti uut varustusmajandust.

Praegu pannakse inimestele kaasa töödeldud ja eriliselt pakitud toitu, mille vitamiinisisaldus pole paraku ideaalne.

Pitsaprinter valmis 2014. aastal

Värske toidu saamise võimalused on üsna piiratud, kuna külmutusseadmed vajavad liiga palju energiat.

Tõsi, rahvusvahelise kosmosejaama pardal on kasvatatud salatit ja seal töötavad inimesed on seda kaamera ees isegi söönud, kuid need katsed on pigem esimesed arglikud eksperimendid, kuidas üldse oleks võimalik kosmoselaevades värsket kraami saada.

Pealegi kasvavad taimed üsna aeglaselt ja nende eest peab hoolitsema.

Seetõttu rahastab NASA selliste 3D-printerite katsetusi, millega oleks võimalik valmistada erinevaid roogi. 2014. aastal valmiski näiteks pitsaprinteri prototüüp.

Pitsa valiti mitte NASA juhtide juustu- või tomatilembuse tõttu, vaid eelkõige seepärast, et see on kihiline toit, mida on kerge valmistada.

Võime ette kujutada, et tulevikus võetakse pitsa valmistamiseks vajalikud ained kosmoselaevale kaasa. Robot saab need juhise järgi kokku segada ja valmis küpsetada ning inimesed ei pea muretsema, et roog kõrbema läheb.

Peale selle on pitsat võimalik teha kümnete eri katetega, komponente saab muuta ja asendada. Astronaut, kes oliive ei salli, võib asemele paluda hoopis ananassi või muud meelepärast.

See annab kosmosetoidule inimlikuma mõõtme ja lubab pikkadel lennupäevadel paremas tujus olla. Samuti saab kosmosejaama arst vajadusel toidule lisada näiteks vitamiine või kasulikku bakterikultuuri.

Toiduprinteritele on silma heitnud ka iduettevõtjad, kuid käegakatsutavaid ja häid tulemusi siin veel ette näidata pole. Ideed panevad aga pea pööritama: 3D-trükitud pitsilise suhkruvaabaga pulmatort või šokolaadist lihavõttejänesed? Oleks äge!

Toiduprintimises on üks kõige kõvemaid käsi Hollandi firma byFlow, mis tõi 3D-printeri turule 2015. aastal. See suudab kasutada erinevaid toiduained – šokolaadi, kikerhernepastat ehk hummust, pehmeid juuste, tainast ning luua nendest erinevaid roogasid.

Firma korraldab tehnoloogia reklaamimiseks üritusi, kus tippkokad valmistavad printeri abil viiekäigulisi õhtusööke. Loomulikult saab sellist rooga süüa ka 3D-prinditud taldrikult ja samasuguste söögiriistadega.

Hetkel sobib vaid suurkööki

Sarnaseid printereid on valmistanud ka teised ettevõtted. Firma Natural Machines looja Lynette Kucsma ennustab, et tulevikus on toiduprinter köögis sama tavaline riist kui praegu mikrolaineahi.

MIKROLAINEAHJU ASEMELE: ­Välimuselt ei erine Foodini toiduprinter harjumuspärastest kodumasinatest.  Vida Press

Ennustus on julge, arvestades, et siiani pole inimesed sellistest vidinatest ülemäära vaimustuses.

Ka tehnoloogia on veel kohati lapsekingades. Kes praegu juba toiduprinterit osta soovib, peab arvestama, et need masinad suudavad toitu valmistada ainult siis, kui kõik komponendid on purustatud ja muudetud pastalaadseks massiks.

Nii saab kergesti teha koogiglasuure, tainaid ja kastmeid. Kõvema tekstuuriga toiduaineid aga tükkidena veel kasutada ei saa.

Seni, kuni insenerid probleemi lahendavad, plaanivad printeritootjad hakata tootma kohvimasinakapslitele sarnaseid toiduainekapsleid. Nii jääks printeriomanikul ära purustamise ja püreestamise vaev.

Teiste nutiseadmetega ühendatud köögiprinterist võib saada võimas abimees neile, kes soovivad kaalu kaotada või lihtsalt tervislikumalt toituda.

"Näiteks võid oma treeningrežiimi jälgiva pulsikella panna otse köögiprinteriga suhtlema. Köök saab teada, palju energiat vajad ning sulle valmistatakse igaks hommikuks sobiv eine," rääkis Kucma veebiküljele TechInsider intervjuus.

TOIDUPRINTER TÖÖHOOS: Foodini on ametis burgerikukli valmistamisega. Vida Press

Praegu on toiduprintimine veel sellises seisus, et neid masinaid tasub kasutada eelkõige suurtes restoraniköökides rutiinsete abitööde tegemiseks. Printer võib valmistada pitsasid või vormida tordikaunistusi, samal ajal kui peakokk ahjuprae maitset timmib.

Eestlased prindivad pannkooke

Eesti firma Shaperize on loonud omaenda toiduprinteri prototüübi. Nende masin prindib taignast mustrilisi ja piltidega pannkooke. Ettevõtte juhi Tarmo­ ­Saluste (pildil) sõnul kasutab Shaperize pannkoogiprinterit eelkõige messidel tähelepanu tõmbamiseks.

Samas on sellega võimalik ka toidukohas teha kooke täpselt kliendi kavandi järgi. 3D-printimist saab Saluste kinnitusel kasutada ka uute ja huvitavate tekstuuride loomisel ja sel moel valmib tõeline gurmeetoit.

Näiteks saab söögi osasid valmistada eri paksusega ning üksikute õhukeste kihtide kaupa ainulaadseid maitseelamusi tekitades.

Ka sünteetilist tulevikutoitu – olgu selleks siis laboris kasvatatud liha või sealtsamast pärit taimerakud – hakatakse inimestele harjumuspärasteks roogadeks vormima ilmselt just 3D-printerite abiga.

Samal teemal

19. mai 2016, 09:39
Patentide aegumine toob 3D-printimisse revolutsiooni
21. november 2015, 23:43
Soome ettevõte lubab maja 3D-printeriga valmis ehitada mõne tunniga
19. september 2015, 07:00
Varuosad, spetsiaalselt sulle: teadlased õpivad 3D-printeriga luid valmistama

2 KOMMENTAARI

M
!!! 15. august 2016, 10:12
Minu teada pole seniajani veel isegi klorofülli molekuligi sünteesida suudetud. Kuigi seda fotosünteesi on teadlased üritatud jäljendada vaat et juba sadakond aastat.
n
näeb 14. august 2016, 23:07
välja selline nagu oleks printimise ajal ka läbi seeditud!

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee