HIRVO SURVA: Alguses vaadati, et olen lolliks läinud! (8)

Kuuldes sõna vabadus, seostub mehele oma keel ja rahvas. Tema sõnul on ka selline vabadus punase tulukesena põlemas. Ta näeb muret selles, et Eesti ülikoolid liiguvad aina rohkem ingliskeelse teadusõppe poole ja eesti keel hääbub meie endi pärast. Ta rõhutab, et inimesed ei tohi oma vabadust ära kaotada. 

Tema meelest on kurb ka see, et igapäevasuhtlusesse on tulnud juurde nii palju keelerisustamist. Slängi vältimine on küll võimatu, aga iga inimene peab ise üritama oma suhtluskeelt parandada. "Kurb, et sa saad anda eesti keelse mõtte edasi sõnadega "Oki, tšau bakaa," selle asemel, et öelda "nägemist" või "näeme homme.""

Õhtulehele räägib mees kogemusest Tallinna Saksa Gümnaasiumis, kus käis kooliõpilastele vabadusest rääkimas. "Alguses vaadati, et kas olen lolliks läinud, et mis isamaa ja vabadus?"

Surva meenutab, et küsis noortelt, kas omavahel vabaduseteemast on juttu tulnud. Vastusele vihjasid segased näoilmed ja pearaputused. Samas tulid arutelu käigus noored jutuga kaasa ja tekkis meeldiv diskussioon. Surva meenutab projekti hea sõnaga ja rõhutab, et suhtlemine sellel teemal ongi kõige olulisem. "Vabadusest tuleb rääkida nagu normaalsest teemast, nii nagu igast teisestki teemast," arvab mees. 

Surva arvab, et sõnavabadust ei tohiks võtta üle, mõtlemata, kas see on õige või vale. "Kui õpilane ütleb õpetajale mine pe..se, siis see ei ole ju õige."

Teiseks näiteks tõi mees netikommentaatorid, kellel pole tema meelest tööd ega midagi muud teha ja selletõttu kasutavad sõnavabadust ära.

Samas arvab ta, et negatiivne kogemus peab samuti olema. Surva mainib oma riigikogus veedetud aega. "Ma olin riigikorras korra, aga ma tundsin, et ma teen oma muu tööga rohkem head ära kui seal olles."