Töö iseloom muutub järjest enam isiksuse-keskseks ehk vaja ei ole mitte bioroboteid, vaid mõtlevaid ja sotsiaalselt võimekaid isiksusi. Kuigi Eestis käib praegugi veel üle poole elanikest tööl vaid palga pärast ning väga paljud ei naudi seda, mida tööl olles teevad, kasvab sellise töö osakaal, kus panustatakse ennast täiega.
Võimalus vanematele
Üleüldine automatiseerimine, robotiseerimine ja infotehnoloogia imed muudavad töökeskkonna järjest suuremale osale töötegijaist vastuvõetavaks ja isegi meeldivaks, kus tahetakse olla mitte ainult palga pärast. Kõrgtootlikes majandusharudes, näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris, on Eestiski palga kõrval järjest enam nõutud töötingimused ja sotsiaalselt toetav töökeskkond, mis võimaldaks igaühel võimeid maksimaalselt rakendada.
Ka turundus ja tarbijatega suhtlemine muutub täpsemaks, sihtrühmi arvestavamaks ja isikupärasemaks. Vanemale keskeale ehk neile, kes on üle 55 aasta vanad ning ei kavatsegi veel töötamist lõpetada, on kõik muutused majanduskeskkonnas väga teretulnud, sest nüüd on võimalik rakendada võimeid ja oskusi, mis saab välja areneda vaid pika elu- ja töökogemuse põhjal.
Noored on edukamad ja nutikamad tehnoloogiliste lahenduste väljamõtlemisel ja uute tehniliste vidinate kasutamisel, kuid vanad suudavad rohkem näha inimestevahelisi seoseid, võivad olla leidlikud uute tehniliste innovatsioonide levitamisel ja uute kasutusalade leidmisel. Vanadel on kogemustepõhiselt võime näha kaugemale lühiajalistest põhjuse-tagajäre seostest ning kannatlikkust tegeleda inimestega, kes on alati kogu ärilise tegevuse lõpptarbija ja sihtmärk.
Sellepärast on ka Eestis oodata uut start-up’ide lainet, kuid seekord vanema keskea aktiviseerimise tulemusena. Meie arenenumates naaberriikides on see juba toimunud ning ega meiegi pea enam kaua ootama, sest vanema generatsiooni osakaal ei jää alla naabrite numbritele.
Taanile järele
Näiteks Taanis kasvas perioodil 2004–2012 60–64 aasta vanuste asutatud start-up’ide arv 33%. 65–69 aasta vanuste grupis aga koguni 67%! Loomulikult on sealgi põhjuseks see, et üle 60aastaste võimalused on tööjõuturul jäänud ahtamaks, kuid seda enam tuleb olla julgem ja loovam, et võimalusi ära kasutada.
Meil on Taani arengutasemeni nii heaolus kui vanema põlvkonna ettevõtluses vaja veel kõvasti pingutada, kuid eeldused on meilgi olemas. Nendeks on, esiteks ennast tervena tundvate, haritud ja suurepärase töökogemusega põlvkonna jõudmine vanusesse, mis varasemalt tähendas peaaegu automaatselt elust tagasitõmbumist ja n-ö rahulikku pensionäripõlve, kuid võib tänapäeval tähendada just uue võimaluse avanemist ning elutee põnevamaks muutmist.
Teiseks tekitab eestlaste püüd olla ja jääda tehnoloogiavaldkonnas eesrindlikuks riigiks vajaduse suurema sotsiaalse kompetentsi ja sotsiaalsete toodete järele, mille väljatöötamisel ja pakkumisel võib just vanematel olla suurem eelis.
Kolmandaks – keskmine palgakasv ja ootus heaolu kasvule viib paratamatult olukorda, kus igaühel, ka vanemal põlvkonnal peab olema roheline tee oma huvide ja võimete realiseerimiseks.
Vanade panus ühiskonda ja majandusse võibki olla just see osa ühiskondliku rikkuse kasvust, mis võib meid viia võrreldavale tasemele Põhjamaadega.
Kuldliiga algatus korraldab ka Arvamusfestivali tööalal laupäeval kell 16-17.30 selleteemalise arutelu parimate lahenduste leidmiseks.
Kommentaarid (0)