Eesti uudised

Riik tahab vanemapuhkuse kasutamist paindlikuks muuta (11)

Katrin Helend-Aaviku, 10. august 2016, 04:00
PAINDLIKUM HOOL: Riik on teinud ettepanekud, kuidas võiks vanemahüvitist paindlikumalt kasutada, et ka isad saaksid rohkem panustada laste hooldamisse.Foto: Vida Press
Sotsiaalministeerium on teinud ettepaneku, et praegune poolteise aasta pikkune lapsehoolduspuhkus võiks kesta kolm aastat. Lisaks näeks riik heal meelel, et vanemapalga saamise kõrval võiks soovi korral jätkata ka oma senist tööd.

Sotsiaalministeerium on võtnud analüüsida vanemapuhkuste süsteemi ja hinnanud hüvitiste ja tasude vastavust lapsevanemate vajaduste ja tänapäevase töökorraldusega ning pakub välja alternatiivseid võimalusi süsteemi paremaks muutmisel. Eile tegigi ministeerium oma ettepanekud teatavaks.

"Peamine muudatuste eesmärk on suurendada isade panust laste hooldamisel ja kasvatamisel, luua peredele paindlikumad võimalused puhkuste ja hüvitiste kasutamiseks ning lihtsustada ja ühtlustada vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi tervikuna," selgitab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov.

Ta ütleb, et praegu on vanemahüvitise saajate hulgas isasid vaid 9% ja rahvakeeleski on see saanud nimeks emapalk. Kuigi lapsehoolduspuhkust saavad võtta nii ema kui ka isa, on siiski valdavalt naised need, kes lapsehoolduspuhkusele jäävad, samas kui mehed keskenduvad tasustatud tööle. See võiks tulevikus muutuda.

2015. aastal võttis 10 päeva pikkust isapuhkust 46,2% kõikidest isadest ehk 6460 isa. Isapuhkust kasutas seega peaaegu iga teine isa. Kuna isapuhkuse kasutamine on paindlik ja hästi tasustatud, on kontrast pikema vanemapuhkuse kasutamisega silmatorkav.

Vseviovi sõnul on praegune vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteem küll võrdlemisi helde ja pakub puhkusi erinevate riskide maandamiseks ja vajaduste katmiseks, aga see ei ole omavahel ladusalt ühendatud, kuna neid reguleerivad neli seadust ja rahastatakse nii riigieelarvest kui ka Haigekassa kaudu.

Vseviov lisab, et muudatusettepanekud ei tohi mingil juhul mõjutada negatiivselt sündimust ega halvendada vanemate konkurentsivõimet tööturul.

"Mainitud eesmärkide saavutamist toetab lahendus, mille kohaselt liidetakse rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ja lapsehoolduspuhkus ühtseks vanemapuhkuse skeemiks, reserveerides osa puhkusest emale, osa isale, ja jättes ülejäänud vanematele vabal valikul jagada.

Muudatuse raames ühtlustataks ka mainitud puhkustega seotud hüvitised, lähtudes vanemahüvitise maksmise põhimõtetest," räägib Vseviov, et ühtlasi tehakse analüüsis ettepanek lapsepuhkuste liitmiseks ja paindlikuks kasutamiseks kuni lapse 8-, 10- või 14aastaseks saamiseni.

Pakutavate lahenduste seas on vanematel võimalus ka osalise ajaga puhata ja töötada. Nii saavad nad pikendada kas osalise vanemahüvitise maksmise perioodi või saada hüvitist ühel ja samal ajal.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna kavatseb ettepanekuid teistele valitsuse liikmetele tutvustada septembris.

"Täpsemad rahastamise põhimõtted ja ka puhkuste pikkused selguvad edasiste arutelude ja otsuste käigus," märgib Vseviov.

Reformierakondlane Yoko Alender ütleb, et alles siis, kui ettepanekud on valitsuskabinetile esitatud, saab valitsus otsustada, kas need täidavad vanemahüvitise tegelikke eesmärke.

"Vanemahüvitise loomisest peale on tehtud ettepanekuid muuta hüvitist järjekordseks sotsiaaltoetuseks ning selliseid ettepanekuid ei ole meie erakond kunagi toetanud. Küll aga oleme varem toetanud ja toetame ka tulevikus neid ettepanekuid, mis aitavad hüvitisest kasu saada peredel, kelle töögraafik või soovid on tavapärasest erinevad. Üheks selliseks on näiteks ettepanek võimaldada vanematele poole kohaga puhata – nii, et pool ajast käib tööl isa ja pool ajast ema," ütleb Alender.

Kehtiv vanemahüvitis

Eestis makstakse praegu vanemahüvitist 435 päeva või lapse 18 kuu vanuseks saamiseni. Kehtestatud on nii alam- kui ka ülempiir, kuid suur osa vanematest saab iga kuu kätte palgaga võrdse summa.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee