Kommentaar

Toomas Alatalu | Rio silmatorkavalt hõre VIPi-loož (3)

Toomas Alatalu, vaatleja , 9. august 2016, 17:43
Foto: Viljar Voog
Kui meenutada, et Brasiilia ladvik on juba kaks aastat maadelnud tänavarahutuste ja korruptsioonijuhtumitega, siis polnud eriline üllatus, kui aasta tagasi mainiti, et olümpiamängude aukülaliste looži tuleb poole vähem riigipäid ja valitsusjuhte kui Londoni OMile ehk siis umbes 50.

Aprillis 2016 kõrvaldati suure paljastuskampaania saatel ametist Brasiilia president Dilma Rouseff, keda asendas asepresident Michel Temer. Samal ajal ei tehtud saladust, et 70%-l Brasilia seadusandjatest käib ühes või teises kohtuastmes korruptsioonisüüdistuste menetlemine, mida kajastas ruttu ka nelja värske ministri tagasiastumine. Korruptsiooni üle vaieldi isegi olümpiamängude avapäeva hommikul, kui senati vastav komisjon otsustas häältevahekorraga 14:7 saata Rouseff kohtu alla ja seda süüdistusega petuvõtetes eelarve koostamisel (kõne all on „vale nime all“ tehtud eraldised võimuparteile). Pole siis ime, et kohalesõidu ind mujalt kahanes kiiresti, sest kes ikka tahab lähedust isikutega, kes võivad pärast mänge kohtukulli ette ilmuda. Kuna telemeestel on kombeks sportlaste sisenemisel olümpiastaadionile näidata, kas keegi kodustest on neid ka Rios tervitamas, võisid kõik veenduda, et tippkülaliste pink oli üpris lühike.

Muidugi oli kohal ÜRO peasekretär Ban Ki-moon, ent kohe torkas silma kogu Lõuna- ja Ladina-Ameerika kesine esindatus: loožis oli kõigest kolm naabrit – Argentina, Kolumbia ja Paraguay presidendid. Selge märk riigi liidrite maine langusest omade keskel, mida vaid osaliselt parandas nn emamaa ehk Portugali presidendi Marcelo Rebelo de Sousa kohalolek. Osaliselt seetõttu, et Ibeeria poolsaare ja Ladina-Ameerika tippkohtumistel on reeglina alati kohal ka Hispaania kuningas. Ametliku versiooni järgi oli Felipe VI seotud Menorca saare ümber käiva purjetamisvõistlusega Tema Majesteedi ehk iseenda auhinnale.

Lõuna-Ameerika hiidriik on viimastel aastatel oma mõju Moskva eestvedamisel toimetava BRICSI (Brasilia, Venemaa, India, Hiina, Lõuna-Aafrika) liikmena jõudsalt suurendanud. Tasub mäletada, et 2014. a suvel ehk pärast seda, kui USA ja EL kehtestasid Venemaa-vastased sanktsioonid, oli Brasiilias toimunud BRICSI tippkohtumine Putinile esimene suurvõimalus end muule maailmale näidata. Praegu on aga BRICSist Rios kohal vaid selle nõrk vari. Tulenevalt dopinguskandaalist ei oodatudki Venemaa tippjuhtide tulemist, ent puudusid teistegi gigantide liidrid. Ainsa arvestatava tegelase oli saatnud Hiina – 71aastane asepeaminister ja poliitbüroo liige Liu Yandong on üks kahest tipppositsioonil olevast naispoliitikust. Põhja-Ameerikat esindasid USA riigisekretär John Kerry ja Kanadat selle kindralkuberner David Johnston.

Euroopast oli klassiks omaette Prantsuse president Francois Hollande, kelle saabumise peapõhjus oli mõistagi soov kallutada kõiki valimaks 2024.a. olümpialinnaks Pariis. Kohal olid ka Šveitsi president ning Itaalia ja Hollandi peaministrid, samuti neli kroonitud ja spordilembest riigipead. Samasse kategooriasse kuulub ka Araabia maailma poliitikas mõjuvõimas Katari emiir.

Kõige suurem riigipeade esindus tuli aga Ida-Euroopast – Gruusia, Leedu, Kosovo, Serbia, Slovaki, Tšehhi ja Ungari presidendid. Eksootilisi riike esindas Fidži peaminister. Nagu varasematelgi kordadel, on kindlasti sedapuhkugi neid poliitilisi liidreid, kes tulevad kohale olümpiamängude viimasteks päevadeks ja lõputseremoonia jälgimiseks. Üks säärastest on teada – Armeenia president Sargsjan, kel ainsana seni mainituist on kokkulepe kohtuda Brasiilia ajutise presidendi Temeriga. Sargsjan asub Riosse teele pärast 10. augustil Moskvas toimuvat kohtumist Putiniga.

3 KOMMENTAARI

t
Toomas Alatalu 10. august 2016, 12:02
Kuna lugu on kärbitud, pean vajalikus lisada, et kohal olid veel Sveitsi president, Itaalia, Hollandi ja Fiji peaministrid, Monaco prints, Hollandi ja...
(loe edasi)
s
Sadist 10. august 2016, 09:57
Kõik oli vastupidi.
Loe kõiki (3)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee