5
fotot
Agatha Christie (Vida Press)

Briti krimiklassiku Agatha Christie looming on tõepoolest igihaljas – Hollywoodis on valmimas kaks konkureerivat filmi kirjaniku värvikast elust. Järgmisel aastal jõuab vaatajateni uusekraniseering Christie ühe tuntuma teose “Mõrv Idaekspressis” ainetel. Väikese veidra detektiivi Hercule Poirot` nahka poeb Eesti televaatajale inspektor Wallanderina tuntud Kenneth Branagh.

Eelmine Christie-maania käis filmimaailmast üle 1970ndatel – 1980ndatel. Eriti menukad olid väikse kentsaka belgia meisterdetektiivi Hercule Poirot`ga seotud linalood.

Kui praegu samastab publik Poirot`ga ennekõike samanimelisest seriaalist tuntud David Suchet`d, siis tol ajal kuulus see roll sama enesestmõistetavalt ekraanilegend Peter Ustinovile.

David Suchet kui Hercule Poirot (Vida Press)

Kuid 1980ndate lõpus huvi Christie vastu vaibus. Alles paar aastat tagasi leiti Briti pärl uuesti üles ja filmiplaane hakkas robinal pudenema.

Äkilist elustumist seostatakse Christie autoriõiguste edasimüügiga (36 protsenti Christie litsentsist kuulub ikka veel tema pärijatele, kellelt on samuti igaks ekraniseeringuks nõusolekut vaja). Nüüd on aeg sealmaal, et publik hakkab nägema esimesi valmis vilju.

Wallanderist Poirot’ks

Palavalt oodatud uusversioon Christie ühest tuntumast teosest “Mõrv Idaekspressis” jõuab ekraanile tuleval aastal. Filmi režissöör ja peaosatäitja on Iiri näitleja Kenneth Branagh (55), keda Eesti publik tunneb ennekõike Rootsi kirjaniku Henning Mankelli loodud inspektor Kurt Wallanderina samanimelisest seriaalist.

UUS POIROT: Telepublik on harjunud Poirot’ rollis nägema samanimelisest sarjast tuntud David Suchet’d (paremal). Peagi võtab aga jalutuskepi ja vuntsid üle punapäine Iiri näitleja Kenneth Branagh. (Vida Press)

Christie sulest ilmus “Mõrv Idaekspressis” 1934 ning seal peab Poirot välja uurima, kes Londonist Istanbuli viiva kuulsa pikamaarongi reisijatest on mõrtsukas. Juunis sahistati, et glamuursesse reisiseltskonda värvatakse ka Angelina Jolie.

Võtteperiood on plaanitud novembrisse, filmitakse nii Londonis kui ka Maltal. 1974. aasta “Mõrv Idaekspressis” kandideeris mitmele Oscarile (võitis küll vaid ühe – kostüümide eest) ning teenis võimsat kassatulu – 35 miljonit dollarit oli tollel ajastul üüratu summa.

Arvatavasti loodavad uusversiooni tegijad sama, sest filmi esilinastus on kavas tuleval aastal jõulueelsel kõrghooajal.

Pärijad on filmilubade andmisel kitsid

Guinnessi rekordiraamat on Christie tituleerinud maailmas enim müünud kirjanikuks – tema raamatuid on aastakümnetega ostetud üle saja miljoni eksemplari.

KUMB ON PAREM? Ettevalmistusel on kaks konkureerivat eluloofilmi, kus Christie rolli valmistuvad astuma kuumad noorema põlvkonna tähed Alicia Vikander ja Emma Stone. (Vida Press)

Tema värvikas elulugu on samuti filmitegijatele ainest andnud ja ettevalmistusel on kaks konkureerivat eluloofilmi. Hollywood Reporter kirjutab, et Paramounti stuudio loodab noore Christie rolli saada Emma Stone’i, Sony pilk aga olevat pööratud Alicia Vikanderi poole.

Alicia Vikander (Vida Press)

Christie-huvilisel tasub ilmselt mõlemat filmi vaadata, sest need kajastavad kirjaniku elu eri etappe. Sony on huvitatud Christie kujunemisaastatest – feministlik noor kirjanik polnud põrmugi rahul ühiskonna pealesurutud koduperenaiserolliga.

Paramounti köidab kurikuulus seik, kui krimiautor 11 päeva teadmata kadunud oli. Veel pole ametlikku infot, kas ka Christie pärijad neiks filmideks juba oma nõusoleku on andnud.

See on aga keeruline protsess, sest pärijad valvavad krimileedi pärandit kiivalt – eelmainitud “Mõrv Idaekspressis” sai Christie tütrepojalt rohelise tule alles pärast seitset aastat läbirääkimisi.

11 päeva teadmata kadunud

Agatha Christie elulugu pakub filmilikke seiku küllaga. Üks neist, mis on köitnud ka filmitegijate huvi, on kurikuulus “kadumistrikk”.

Kirjaniku esimene abielu ärimehe ja sõjaväelase Archibald “Archie” Christiega ei olnud ülearu õnnelik. Nad abiellusid aastal 1914 ja said tütre Rosalindi.

1926. aastaks oli Archie aga leidnud uue armastuse ning nõudis Agathalt lahutust. 3. detsembril 1926 läksid Archie ja Agatha raginal riidu ning Archie pages ööseks armukese juurde. Samal õhtul haihtus kodust Agatha ja tagasi ta ei tulnudki.

Tema auto leiti kriidikaevanduse juurest, autos olid rõivad ja aegunud juhiluba. Avalikkus oli kirjaniku kadumise pärast väga mures, teda otsisid tuhanded politseinikud ja vabatahtlikud.

Sherlock Holmesi lugude autor Arthur Conan Doyle üritas kolleegi leida koguni selgeltnägija abil. Alles 14. detsembril leiti Christie ühest hotellist, kuhu oli end möllinud valenime all.

Kadumise põhjused on siiamaani mõistatuseks. Spekuleeritud on amneesia, ületöötamise ja depressiooni ümber.

Kahtlustatud on isegi promotrikki ning äärmusliku versioonina katset oma truudusetut abikaasat mõrvas süüdi lavastada. Christie ise pole kadumise kohta seletusi jaganud ning sellest ei poeta sõnagi ka tema ametlik elulooraamat.

Archie ja Agatha lahutasid aastal 1928 ning Archie abiellus oma armukesega. Agatha leidis uue mehe, arheoloog Max Mallowani. See abielu oli õnnelik ja kestis kirjaniku surmani. Allikas: Wikipedia

Mis teeb Christie nii populaarseks?

Briti krimikirjanduse suuremaid asjatundjaid Barry Forshaw on Agatha Christie igikestvat populaarsust selgitanud lihtsa keelekasutuse, veatult punutud mõrvaskeemide ja nostalgiat äratava “vana hea Inglismaa” kujutamisega.

Kõige olulisem on aga tema stiil. Ma ei tea ühtki teist Briti autorit, keda oleks nii kerge võõrkeeltesse tõlkida. Tema keelekasutus on küllalt otsekohene, aga tema lugude skeemid on see-eest keerukad.

Ta kirjutab sellisest Inglismaast, nagu seda kõikjal maailmas armastatakse ette kujutada, kuigi sellist ehk päriselt olemas polegi.

Jaga artiklit

2 kommentaari

N
nad teevad alati parima,aga  /   13:31, 6. aug 2016
inimesed veel ei saa aru.
N
nagu alati  /   12:19, 6. aug 2016
rikuvad hollika juudid kõik ilusa ära!

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis