ÜRO terrorismivastase võitluse komisjoni täidesaatva direktoraadi juht Jean-Paul Laborde teatas eelmisel kuul New Yorgis toimunud pressikonverentsil, et maailmas on hinnanguliselt enam kui 30 000 terroristi, kes tegutsevad umbes sajas riigis.
Prantslase sõnutsi on terrorioht pidev ja kestev ning ükski riik ei suuda võidelda terrorismiga üksipäini.
Laborde rõhutas, et kuigi Islamiriigi kontrollitav territoorium on viimaste kuudel vähenenud, on ta siiski tegutsev terroriorganisatsioon, mis võib jõudu näidata ükskõik millises maailma riigis.
Ta teatas, et üksnes tänavuse ramadaanikuu jooksul suutis Islamiriik korraldada või kaasa aidata vähemalt 393 rünnaku toimumisele 16 riigis. Samas on teisigi terrorirühmitusi (Taliban, Boko Haram jt), mis püüavad samuti oma tegutsemispiirkonda suurendada.
Pealegi on terrorirünnakuid erakordselt palju: käesoleva aasta seitsme kuu jooksul on neid maailmas toimunud tuhatkond. Seetõttu ei jõua kõik terroriaktid, eriti väljaspool Euroopat toimuvad pommiplahvatused, isegi Euroopa suurte väljaannete lehekülgedele.
Alljärgnevalt ülevaade käesoleval aastal Aasia ja Aafrika riikides korraldatud suurematest terrorirünnakutest, millest saab selge pildi pommiplahvatustega kaasnevate inimohvrite võimalikust hulgast. Samuti saab teada, millised riigid on maiuspalaks terroristidele.
7. jaanuar (Liibüa) – hukkunuid üle 60. Islamiäärmuslased õhkisid veoautopommi politseinike õppelaagris Zliteni linnas. Ametlikel andmetel sai vähemalt 60 politseinikku surma ja üle 200 vigastada. Islamiriik teatas, et enesetaputerroristiks ehk nende kangelaseks oli Abu al-Abbas al-Muhajir.
Hukkus 13 inimest (12 sakslast ja peruulane) ja umbes samapalju sai haavata. Enesetapurünnaku pani toime Islamiriigi liige Nabil Fadli. Saudi Araabias sündinud ja Süürias elanud 27aastane Fadli oli saabunud nädal varem Türki pagulasena.
15.-16. jaanuar (Burkina Faso) – hukkunuid 27. Pealinnas Ouagadougous ründasid al-Qaeda islamiäärmuslased välisdiplomaatide ja lääneturistide seas populaarset hotelli Splendid ja võtsid üle saja inimese pantvangi.
Järgmisel hommikul vabastas politsei ja armee tormijooksuga hotelli ja umbes 150 pantvangi. Surma sai 27 inimest, kelle hulgas oli palju välismaalasi.
30. jaanuar (Nigeeria) – hukkunuid 86. Sadakond Boko Harami võitlejat ründas Dalori küla, kus hakati elanikke valimatult tapma ja maju põletama.
9. veebruar (Nigeeria) – hukkunuid 60. Kaks naisterroristi tungisid Dikwa linnas pagulaslaagrisse ja lasid end seal õhku. Arvatakse, et terroriakti korraldas Boko Haram.
21. veebruar (Süüria) – hukkunuid 134. Sayyidah Zaynabi linnas lõhkasid Islamiriigi võitlejad esimesena autopommi ja seejärel õhkisid end kaks enesetaputerroristi. Üheks terrorikohaks oli mošee, milles asuvat prohvet Muhamedi lapselapse haud.
Selle mošee lähedal on viimase aasta jooksul korraldatud juba kolm terroriakti. Süüria inimõiguste organisatsiooni andmeil hukkus 134 inimest ja 180 sai vigastada. Hukkunute hulgas oli palju lapsi.
1. veebruar (Süüria) – hukkunuid vähemalt 64. Kaks autopommi plahvatasid pühapäevahommikusel tipptunnil Homsi linnas. Kõige rohkem oli hukkunute seas tudengeid ja riigiametnikke.
Lisaks inimohvritele ja enam kui sajale vigastatule hävis umbes 60 hoonet ja mitukümmend autot.
28. veebruar (Iraak) – hukkunuid üle 70. Madinat as-Sadri linnas õhkisid mootorrattal sõitnud enesetaputerroristid rahvarohkel turuplatsil kaks pommi. Haavatuid oli üle saja.
6. märts (Iraak) – hukkunuid vähemalt 60. Al-Hillah linnas rammis enesetaputerrorist lõhkeainet täis veoautoga sõjaväe kontrollpunkti, tappes vähemalt 60 ja haavates 70 inimest.
13. märts (C?te d’Ivoire) – hukkunuid 19. Islami Maghrebi al-Qaeda rühmitus ründas Grand-Bassami rannakuurorti, tappes 19 ja vigastades mitmeid inimesi. Hukkunute seas oli ka lääneriikide kodanikke.
13. märts (Türgi) – hukkunuid 37. Ankaras bussipeatuste alal plahvatas lõhkeainet täistuubitud auto. Haavatuid oli 125.
25. märts (Jeemen) – hukkunuid 27. Riigi ühes suuremas linnas Adenis korraldatud kolme autopommi plahvatus nõudis 17 sõjaväelase ja 10 tsiviilisiku elu. Taas oli kuritöö taga Islamiriik.
25. märts (Iraak) – hukkunuid üle 41. Islamiriigi enesetaputerrorist laskis end õhku rahvamassi hulgas, kes lahkus jalgpallimatšilt al-Asriya külas. Üle saja inimese sai haavata.
Ohvriteks olid noored, kümne kuni 16aastased poisid. Hukkus ka külavanem Ahmed Shaker.
27. märts (Pakistan) – hukkunuid vähemalt 75. Lahore linna ühe suurima pargi sissepääsu juures kõmatanud plahvatusega püüdis Talibani Pakistani haru tappa võimalikult palju kristlasi.
Kuid 75 hukkunust oli kristlasi vaid 14, ülejäänud olid moslemid. Enim oli hukkunute seas naisi ja lapsi. Haavatuid oli üle 340.
19. aprill (Afganistan) – hukkunuid 71. Hommikul ründas Taliban valitsusliikmete turvameeskonda ja õhtul raadiojaama Kabulis. Lisaks hukkunutele sai ligi 400 inimest haavata.
30. aprill (Iraak) – hukkunuid vähemalt 38.
Kaks autopommi plahvatasid Bagdadis ja sihtmärgiks olid šiiidid. 38 tapetu kõrval sai vigastada 86 inimest. Islamiriik kirjutas rünnaku enda kontole.
1. mai (Iraak) – hukkunuid vähemalt 33.
Taas plahvatas kaks autopommi, kuid seekord As-Samawahi linnas: üks valitsusasutuse ja teine bussijaama lähedal. Islamiriik võttis vastutuse, nimetades rünnaku toimepanijatena Abu Dayyar al-Qurashit ja Abu Zubayr al-Zaidit.
11. mai (Iraak) – hukkunuid üle 110. Bagdadis ja selle lähedal toimus seeriaterrorirünnak, mille esimene plahvatus kärgatas ühel Bagdadi eeslinna turul. Teise pommi aktiviseeris Islamiriigi enesetaputerrorist autos. Kokku plahvatas neli pommi. Ühtekokku hukkus 110 inimest ja vigastatuid oli üle 165.
17. mai (Iraak) – hukkunuid vähemalt 101. Mitmekordne terrorirünnak leidis aset Bagdadis, kui plahvatused toimusid mitmes linnajaos peaaegu ühel ajal. Hiljem toimus veel mitu uut plahvatust.
Kokku oli tegemist kuue kuni kaheksa lõhkekehaga. Kõigis neis rünnakutes olid osalised enesetaputerroristid. Bagdadi turul õnnestus üks terrorist kahjutuks teha vaid mõni minut enne enese õhku laskmist. Islamiriik tunnistas rünnaku omaks ja avalikustas ühe terroristi nime – Abu Khattab al-Iraqi.
23. mai (Süüria) – hukkunuid 185. Kaheksa pommiplahvatust Tartusi ja Jablehi rannikulinnades tapsid 185 inimest.
Üks ohvrirohkemaid rünnakuid pandi toime Jablehi haiglas, kus hukkus ca 43 inimest, sealhulgas ka arstid ja medõed. Mõlemas linnas oli üheks sihtmärgiks ka bussijaam. Nende linnade lähistel asuvad Venemaa mereväe- ja õhujõudude baas.
14. juuni (Kamerun) – hukkunuid 52. Boko Haram ja veel mõni terrorirühmitus pani Tšaadi järve ääres toime kalurite ja kohalike massihukkamise. Haavatute arvu ei saadudki teada.
28. juuni (Türgi) – hukkunuid 45.
Terrorirünnak toimus kell 21.50 kohaliku aja järgi Istanbuli Atatürki lennujaamas, kui Kalašnikovi automaatidega relvastatud kolm terroristi asusid inimesi tulistama. Lisaks lõhkasid kaks terroristi pommivööd.
Hukkunute hulgas oli vähemalt 12 riigi esindajaid, kõige rohkem siiski türklasi. Haavata sai ca 240 inimest.
1.-2. juuli (Bangladesh) – hukkunuid 29. Kell 21.20 kohaliku aja järgi hõivasid püstolite, nugade ja pommidega relvastatud terroristid välismaalaste seas populaarse kohviku Holey Artisan Bakery, mis asub riigi pealinna Dhaka diplomaatilises linnajaos. Hoones õhati mitu pommi ja võeti mitukümmend inimest pantvangi.
Rünnakus hukkus 29 inimest, sealhulgas 18 välismaalast (peamiselt itaallased ja jaapanlased), 4 kohalikku, 2 politseinikku, 5 ründajat. Enamik pantvange olid külmrelvadega surnuks raiutud.
Terroristid polevat vigastanud neid pantvange, kes suutsid tsiteerida koraani. Umbes poolsada inimest sai haavata. Politsei eliitüksusel õnnestus tormijooksuga vabastada 13 pantvangi elusalt.
Hiljem selgus, et kõik ründajad olid Bangladeshi kodanikud. Kuigi vastutuse rünnaku eest võttis Islamiriik, on Bangladeshi võimud arvamusel, et teo taga on kohalik islamiorganisatsioon Jamaat-ul-Mujahideen.
3. juuli (Iraak) – hukkunuid üle 320. Mitmekordne terrorirünnak toimus Bagdadis ja selleks kasutati mineeritud autot ja isevalmistatud pommi. Autopomm lõhati šiiitide al-Karrada linnajao kaubatänaval, kus pärast päikeseloojangut oli hulgaliselt ostlejaid.
"Plahvatusel oli selline jõud, et hävitas korraga kõik tänaval. Hiljem mattus linn suitsu sisse, polnud näha ei maad ega taevast," rääkis üks pealtnägija. Teine jutustas, et temperatuur kerkis nii kõrgeks, nagu oleks sündmuspaik asunud Päikese pinnal. Hukkunute täpset arvu ei teata, kuid see oli üle 290.
Selles pommis oli kasutatud ainulaadset kemikaalide segu, mistõttu seda saadi märkamatult (seadet ei sudetud avastada) toimetada läbi kontrollpunktide. Ekspertide hinnangul oli pommi erakordselt keeruline valmistada ja varem polnud Iraagis sellist kasutatud.
Teistel andmetel olevat seda segu kasutatud vaid kord – 2004. aastal al-Qaeda. Pommi purustusjõud oli sedavõrd suur, et juuli lõpuks olid kohtumeedikud suutnud identifitseerida vaid 34 hukkunut.
Samal päeval mõni aeg hiljem plahvatas isetehtud pomm pealinna põhjaosas asuval turul, tappes viis inimest. Kolmas ja neljas pomm tapsid mõlemad ühe inimese. Kokku hukkus mitmeetapilises terrorirünnakus üle 320 inimese ja haavatuid oli üle kahesaja.
Terrorirünnaku korraldajaks kuulutas end Islamiriik, teatades, et üheks enesetaputerroristiks oli Abu Maha al-Iraqi.
Pärast seda terroriakti käskisid Iraagi võimud hukata kõik süüdimõistetud ja vanglas asunud terroristid. ÜRO andmel hukkus juunikuus terrorirünnakute ja muu vägivalla tulemusel Iraagis vähemalt 2119 inimest.
19. juuli (Mali) – hukkunuid 17. Islamiäärmuslased ründasid Nampala sõjaväebaasi, kus tapeti 17 ja sai haavata 35 sõjaväelast. Pole teada, kuid arvatakse, et rünnaku korraldas islamistide äärmusrühmitus Ansar Dine, kuigi ka üks teine grupeering on endale vastutuse võtnud.
Peamiselt tuareegidest koosnev Ansar Dine kontrollib Mali põhjaosas asuvaid kõrbepiirkondi.
23. juuli (Afganistan) – hukkunuid üle 80. Topeltterrorirünnaku peamiseks toimumispaigaks oli Deh Mazangi plats Kabulis, kus toimus šiiitidest hazara vähemusrahva rahumeelne protestidemonstratsioon valitsuse vastu, mis oli peatanud hazarade peamise elukoha, Bamiani provintsi elektrifitseerimise. Aktsioonist võttis osa tuhandeid tsiviilelanikke ja see pidi lõppema Deh Mazangi platsil.
Kaks enesetaputerroristi õhkisid pommivööd kohaliku aja järgi kell 14.30, kui demonstratsioon oli juba lõppemas ja inimesed sättisid end koduteele. Siiski suutsid terroristid imbuda demonstrantide hulka.
"Kuulsime võimsat plahvatust ja kogu ümbruskond ujus verest," kirjeldas juhtunut üks pealtnägija. Hukkus vähemalt 80 inimest ja haavatuid oli üle 250.
Taliban eitas osalust selles rünnakus, kuid vastutuse võttis kergel käel Islamiriik, nimetades terroriakti eesmärgiks hoiatada hazara rahvast, et nad ei võitleks Süüria kodusõjas valitsuse poolel.
26. juuli (Somaalia) – hukkunuid 13. Islamirühmituse Al-Shabaab kaks enesetaputerroristi ründasid pealinna Muqdisho lennujaama lähedal asuvat Aafrika Liidu missiooni sõjaväebaasi, tappes 13 sõjaväelast. 31. juulil tappis sama rühmitus Muqdisho politsei peakorteri lähedal vähemalt 10 inimest, haavates 15 inimest.
27. juuli (Süüria) – hukkunuid 57. Peamiselt kurdidega asustatud Al-Qamishli linnas toimunud kahes autopommiplahvatuses sai haavata üle 170 inimese. Kümned jäid rusude alla lõksu ja ei pääsenud enam välja. Plahvatus oli nii võimas, et naaberasulate elanikud kahtlustasid maavärinat.
Islamiriigi võitlejad toimetasid kuus tonni lõhkeainet sihtpunkti veoautol, kus olid ka loomad. Just loomad etendasid elusa kilbi rolli, mistõttu aparaadid ei fikseerinud lõhkeaine olemasolu.
Juuli viimase kahe nädala jooksul hukkus Süürias enesetaputerroristide tõttu enam kui 500 inimest ja 2000 said haavata, kusjuures mitmel korral olid sihtmärgiks valitsusvägede sõdurid.
Kommentaarid (5)