Eesti uudised

Appikutselele vastatakse 10 sekundiga, kogu Eestis (4)

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.e, 4. august 2016 17:12
Logistik Kristina Keler on see, kes abitoojad teele saadab. Heiko KruusiFoto: Heiko Kruusi
Üle-eestilises häirekeskuses saab hättasattunu üldjuhul 10 sekundiga telefoniühenduse päästekorraldajaga. Ja nii enam kui 1,2 miljonil korral aastas.

Kõik teated meid tabanud suurematest hädadest, õnnetustest või ka kuritegudest, kus on vaja kiiret abi, jõuavad üle Eesti kokku häirekeskusesse, kus neid asuvad lahendama vilunud päästekorraldajad. Abi korraldamiseks on riigis neli keskust: Põhja keskus Tallinnas, teised Jõhvis, Tartus ning Pärnus. Ja tempo on tihe: ööpäevas keskmiselt 3200 kõnet ehk igas tunnis 130 ja nii 24/7/365.

Põhja keskus on Lasnamäel Peterburi tee lähistel tuliuues hoones, kus ühte suurde ja viimase sõna järgi sisustatud saali on koondatud kõik, kes on kiire abi saatmiseks meie tervise, elu ning vara eest valvel. Seintel on suured ekraanid, kus vahelduvad kaameravaated linna tähtsamatest ristmikest ja muudest olulistest paikadest.

Häirekeskuse Põhja keskus on sisustatud viimase sõna järel. Foto: Heiko Kruusi

Kaheastmeline abitöö

Päästekorraldajale jõuab hädaabiteade, ta peab välja selgitama, mis juhtus, kus juhtus ja millist abi vajatakse. Ja kas üldse vajatakse. Algul nimetatud 1,2 miljonist kõnest osutub tegelikuks hädajuhtumiks aastas keskmiselt 465 000, need on korrad, kui abi kohale saadetakse. Üle poole on meditsiinijuhud, üle kolmandiku politseijuhud, päästejuhtusid on üllatuslikult vaid viis protsenti. Kogu kiire abi – kiirabi, päästjate ja politsei – ühe katuse alla koondamine on kõvasti suurendanud abistamise tõhusust, sest omavaheline kommunikatsioon toimib keskuses suisa hetkega. Teine tõhususe suurendaja on üleeuroopalise ühtse hädaabinumbri 112 kasutuselevõtt enam kui aasta tagasi. Siiski on helistajatest veel ligi 10 protsenti neid, kes helistavad politseile numbril 110. See paralleelvõimalus on siiski pärast teatavat üleminekuaega minevik, ehkki värskem, kui komme helistada 02-le, nagu mõned veel mäletavad.

Rahu, ainult rahu

„Kõige olulisem on, et võimalikult kohe saaks abikõne käigus selgeks, mida on vaja abi teelesaatmiseks. Inimesed on tihti, ja see on loomulik, üsna erutunud. Nii on peale info hankimise ja hindamise vaja inimesi ka rahustada. Samas ei maksa arvata, et abi viibib, kui päästekorraldaja esitab lisaküsimusi,” selgitab Põhja keskuse logistik Kristina Keler, kes on ise häirekeskuses juba viis aastat töötanud.

Häirekeskus Häirekeskuse logistik Kristina Keler Foto: Heiko Kruusi

„Eks see töö ole vahel ka emotsionaalselt raske, aga tuleb püüda kuuldud ning lahendatud muresid mitte koju kaasa võtta,” rõhutab Kristina Keler ning jätkab.

„Samal hetkel, kui päästekorraldajal on selge, mis ja kus juhtunud, annab ta selle juhtumi edasi logistikule, kes korraldab juba päästeautode või kiirabi väljasõidu ning leiab need üksused, mis kõige kiiremini kohale jõuavad. Politseijuhtumi annab häirekeskuse päästekorraldaja edasi politseikorrapidajale, kes saadab välja politseipatrulli,” seletab logistik, kes töö kõrvalt õpib sisekaitseakadeemias päästetöötajaks.

„Kui jõudsin neiupõlves mingisse vanusesse, tekkis mul küsimus, kuidas saaksin olla ühiskonnale kasulik, teha midagi head. Siis sõbranna kutsus, et läheme päästekorraldajaks õppima. Nii läkski, siiani leian, et olen valinud õige tee,” tõdeb Keler, kes ühtlasi näitab, kuidas lennudispetšeri töökohaga äravahetamiseni sarnaneva laua taga töötamine käib. Töötada tuleb telefoni ning nelja monitori ja klaviatuuriga samal ajal. Monitoril on kaardilt kohe näha, kust kõne tuleb.

Kõik on hästi näha

Läinud nädalast on häirekeskuses kasutusel maailma moodsaim ja täpseim positsioneerimissüsteem, mis töötab android-süsteemi nutitelefonidel ning näitab helistaja asukoha enamikel juhtudel kuni 50-meetrise, parimal juhul aga isegi kuni 3-meetrise täpsusega. Ja veel: see töötab vaid 112-le helistades, 110 puhul mitte. „Mõni inimene ei oska suure ärevusega või võõras paigas täpset aadressi öelda, loodame sellest süsteemist palju abi,” räägib Keler.

Kui küsin pilakõnede kohta, kas neid tehakse palju ning kas kõnede hulk kasvab täiskuu ajal, siis vastab Keler: „Ilmaasjata helistatakse üha vähem, igasugused narrijad ning pommiähvardajad jäävad politseile kiirelt vahele. Kuufaasidest kõnede hulk märgatavalt ei sõltu, küll aga palgapäevast ning nädalavahetusest. Murelikul inimesel ei maksa häirekeskusse helistamist peljata, parem helistada, kui jätta helistamata,” räägib šikki musta päästekorraldaja mundrit ja kolme kupuga õlakuid kandev Kristina Keler.

--------------------------------------------------------------------------

Õpi päästekorraldajaks

Sisekaitseakadeemia päästekolledžis Tallinnas õpitakse 10-kuulises kutseõppes teenindama kiirabi, pääste ja politsei hädaabikõnesid Eestis kehtival ühtsel hädaabinumbril 112.

Lõpetanud saavad tööd häirekeskustes Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus.

Õppima saab kandideerida just praegu kuni 11. augustini!

Loe lähemalt www.112.ee

Samal teemal

26.09.2016
Kristiine keskuse pommiähvardaja mõistetigi vangi