Maailm

Asteroid Bennu läheneb ohtlikult meie planeedile (54)

Aadu Hiietamm, 4. august 2016, 04:00
KOSMOSEKÜLALINE: Asteroidi kokkupõrge Maaga tooks kaasa suure katastroofi. Foto: Getty Images
Poolekilomeetrise läbimõõduga asteroid Bennu läheneb iga tiiruga Maale, hoiatavad USA kosmoseagentuuri NASA teadlased. On reaalne oht, et see taevakeha põrkab 159–180 aasta pärast meie koduplaneediga kokku.

Asteroid 1999 RQ36 või 101955 (Bennu) avastati 11. septembril 1999. Sest saati hoiavad astronoomid taevakehal silma peal.

1. mail 2013. aastal pandi taevakehale nimeks Bennu. Selle pakkusid välja kooliõpilased USA kosmoseagentuuri NASA korraldatud nimekonkursil. Kokku esitati 8000 ettepanekut.

Tõeliselt ohtlik

Bennu on seni teada olevatest asteroididest kõige ohtlikum, sest see möödub Maast iga kuue aasta järel. Seejuures läheneb Bennu iga tiiruga Maale.

Samal teemal

Praeguste arvutuste järgi vuhiseb 101 000kilomeetrise tunnikiirusega liikuv asteroid 2035. aastal Kuu ja Maa vahelt läbi. Viimase külgetõmbejõu mõjul võib selle trajektoor muutuda.

Teadlased hoiatavad, et vahemikus 2175–2196 ehk siis 159–180 aasta pärast pole välistatud Bennu kokkupõrge Maaga.

"Tõenäosus, et see kukub Maale, on 1:2700," ütles astrofüüsik Dante Lauretta Arizona ülikoolist.

Kui 510meetrise läbimõõduga asteroid peaks tõepoolest Maale kukkuma, siis on tagajärjed ettearvamatud. Toimuks ju plahvatus, mis on võrreldav kolme miljardi tonni tavalise lõhkeaine plahvatamisega.

Teisisõnu, see oleks 200 korda tugevam kui 6. augustil 1945 Hiroshimale heidetud aatomipommi plahvatus.

NASA on otsustanud ohtlikku Bennut lähemalt uurida. Juba 8. septembril saadetakse kanderaketi Atlas V abiga teele kosmosesond OSIRIS-REx, mis peaks jõudma Bennu juurde 2018. aasta augustis.

Seejärel kaardistab kosmosesond asteroidi umbes aasta jooksul. Lõpuks lendab aga OSIRIS-REx Bennule nii lähedale, et robotkäsi saaks sealt haarata pinnaseproovi, mis toimetatakse 2023. aasta septembriks Maale.

"Lükkame robotkäe asteroidi vastu ja ärritame sealset pinda puhta lämmastikuga, et meile huvi pakkuv materjal tuleks lahti," selgitas Michael Drake Arizona ülikoolist. Bennult on kavas ära tuua vähemalt 60 grammi pinnast.

Pinnaseproov aitab teadlastel loodetavalt lähemalt tutvuda meie päikesesüsteemi minevikuga. Muu hulgas uuritakse võimalust, kas asteroidilt pärinevad orgaanilised molekulid võisid panna aluse elule Maal.

Arizona ülikooli astronoom Carl Hergenrother näeb Bennus just suurt potentsiaali asteroidide uuringuteks. "Me loodame, et Bennu ei kujuta endast ohtu, vaid on omamoodi ajamasin, mis annab teadlastele päikesesüsteemi ajaloo kohta palju teavet," ütles Hergenrother.

Programmi OSIRIS-REx eelarve on vähemalt 800 miljonit dollarit pluss kanderaketikulud.

Veel loodetakse, et Bennult kogutud teadmistest on tulevikus kasu Maale ohtlike asteroidide hävitamiseks või kõrvalejuhtimiseks.

Bennu on üks asteroidide ümbersuunamisprojekti (Asteroid Redirect Mission) kandidaate. Projekt näeb ette, et väike asteroid nihutatakse robotsondide abiga Kuu orbiidile ja seejärel saadetakse astronaudid nii-öelda vangistatud asteroidi uurima.

BENNUT UURIMAS: Nii kujutab kosmosesondi OSIRIS-Rex missiooni NASA kunstnik. Foto: AP / Scanpix

Kokkupõrge asteroidiga võib tulla ootamatult

Asteroidid on 4,6 miljardi aasta eest päikesesüsteemi tekkimisel kosmosesse tiirutama jäänud rahnud. Ametlikult nimetatakse neid päikesesüsteemi väikekehadeks.

Arvatakse, et asteroidide puhul on tegu jääkainetega, mis jäid üle 4,6 miljardit aastat tagasi planeetide tekkimisel. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel moodustada korralikku planeeti ja seetõttu jäid nad igaüks omaette tiirlema.

Tegelikult on neid aga teadlaste hinnangul üle miljoni. See tähendab, et meie päikesüsteemis liigub praegu vähemalt 300 000 niisugust asteroidi, mille olemasolust pole inimestel vähimatki aimu. Seetõttu võib kardetud kokkupõrge tulla vägagi ootamatult.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee