Eesti uudised

Politseibussilt surmava löögi saanud tudengi ema: operatiivsõitudel peaks helisignaal olema kohustuslik! (77)

Arvo Uustalu, 3. august 2016, 04:00
SIREENITA: Politseibussil olid sisse lülitatud vilkurid, kuid mitte helisignaal.Foto: Politsei
"Pimedal sügisööl vilgub linnas ju ümberringi. Linnas on müra ja kolinat ja öörahu ei tohiks olla põhjus, miks öistel operatiivsõitudel sireeni sisse ei lülitata," ütleb eelmise aasta novembris Tartus politseibussilt löögi saanud ja hukkunud 20aastase Raini ema.

Lõuna ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse, mille raames uuriti liiklusõnnetust, kus politseibussilt saadud löögi tagajärjel hukkus Tartus noor mees. Rain oli Tallinna Tehnikakõrgkooli esimese kursuse teedeehituse tudeng, kes oli toona oma kodulinnas käimas.

Hukkunu lähedased esitasid kriminaalmenetluse lõpetamise peale riigiprokuratuurile kaebuse, mille lahendamise tähtaeg on 30 päeva.

Hukkunud noormehe ema ja perekond ei soovi, et traagilist sündmust käsitletakse ajakirjanduses. Osalt ka seetõttu, et menetluse lõpetamise peale on kaebus esitatud ning meedias öeldu võib menetlust häirida.

Küll ütleb Raini ema, et pere soovib kriminaalmenetluse jätkumist mitte seetõttu, et kedagi kindlasti vangi saata, vaid seetõttu, et selliseid traagilisi õnnetusi edaspidi ära hoida.

Et sireen peaks olema kohustuslik, seda leiab ka OÜ Autosõit alarmsõidukikoolitustega tegelenud Kira Lavrova.

"Leian, et sireen peaks olema kiirete operatiivsõitude ajal sisse lülitatud vähemalt siis, kui lähenetakse ristmikele või ülekäigukohtadele. Ka suured vedurid annavad ülekäigukohale lähenedes ju signaali. Inimesed võivad olla ülekäigurajal ju ka lihtsalt mõttes," ütleb ta.

Mullu 21. novembril kella 5 ajal sõitis operatiivsõitu teinud politseibuss Tartus Riia ja Akadeemia tänava ristmikul otsa ülekäigurajal liikunud noorele mehele, kes hukkus kohapeal.

ÕNNETUSKOHT: Ülekäiguraja ümbruses oli tänavavalgustusele vaatamata üsna pime. Foto: Politsei

Lõuna ringkonnaprokuratuuri teatel viitavad kogutud tõendid sellele, et politseibussi juhil ei jäänud teele astunud jalakäija märkamiseks ja otsasõidu vältimiseks piisavalt aega.

Politseipatrull oli teel kesklinna, kust oli laekunud kaks kõrgema kategooria väljakutset, millele politsei pidi reageerima viivitamatult ning sõitma kohale nii ruttu kui võimalik. Veidi enne jalakäijale otsasõitu oli politseiauto kiirus ligikaudu 120 ja otsasõidu hetkel 87 kilomeetrit tunnis.

"Kiireloomulisi tööülesandeid täitev eritalituse sõiduki juht võib kalduda kõrvale liiklusnõuete täitmisest, sealhulgas ületada lubatud sõidukiirust. Alarmsõidul peab juht kasutama siniseid vilkureid, lisaks vilkuritele helisignaali kasutamine ei ole kohustuslik. Tol korral olid politseibussil sisse lülitatud sinised vilkurid, aga helisignaali sõiduki juht ei kasutanud, et mitte rikkuda varahommikul magavate inimeste rahu," selgitab prokuratuuri avalike suhete nõunik Arno Põder.

Ta lisab, et liiklusseaduse kohaselt peavad kõik liiklejad andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinised vilkurid.

"Tunnistajate sõnul astus jalakäija sõiduteele siis, kui politseibuss oli jõudnud juba Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste hooneni ehk otsasõidu kohale väga lähedale. Sel ajal oleks jalakäija saanud suurema tähelepanelikkuse korral lähenevat töötavate vilkuritega politseibussi märgata ning sellele teed anda."

Liiklustehnilise ekspertiisi kohaselt oli politseibussi minimaalne kaugus otsasõidu kohast jalakäija sõiduteele astumise hetkel 19 meetrit. Eksperdi hinnangul kulus kiirelt liikunud jalakäijal ohutussaarelt otsasõidu kohta jõudmiseni alla sekundi.

See aeg on võrdne juhi tavapärase reaktsiooniajaga, mis on erialakirjanduse andmeil umbes üks sekund. Prokuratuuri pressiteates selgitatakse, et reageerimisaeg on ajavahemik, mille jooksul juht märkab ohtu, mõtleb, otsustab ja reageerib – näiteks piduripedaalile vajutades või kõrvale põigates. Samas sõiduki kiirus sel ajal veel ei vähene.

Uurimist juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene kinnitab, et politseibussi juht poleks saanud kokkupõrget vältida ka mõnevõrra väiksema kiirusega sõites, sest teele astunud jalakäijale reageerimiseks ja sõiduki peatamiseks ei jäänud enam piisavalt aega.

"Kuna kohtueelsel uurimisel kogutud tõendite kohaselt ei ole alust politseiauto juhti jalakäija surma põhjustamises süüdistada, lõpetas prokuratuur pärast juhtumi asjaolude väljaselgitamist kriminaalmenetluse. Tegemist oli äärmiselt traagilise õnnetusjuhtumiga," ütles Hänilene.

"Et alarmsõitudega seonduvaid riske kahandada, võiks politsei tulevikus kaaluda kõrgema ohuga väljakutsetele reageerides helisignaali kasutamist ka öisel ja varahommikusel ajal, sest inimeste elude kaitsmine on lõpptulemusena kindlasti olulisem kui segamatu öörahu tagamine," tõdeb Hänilene.

Samal teemal

13. oktoober 2016, 14:48
POLITSEIAUTO ALL HUKKUNUD NOORUKI ISA: kui sul on vilkur sisse lülitatud, kas siis võib karistamatult inimese alla ajada?
11. oktoober 2016, 11:07
VIDEO | "PEALTNÄGIJA": kui sinine vilkur põleb, võib inimese karistamatult alla ajada?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee