Maailm

"Allahu Akbar!" - Kölni tänavatel kaikusid türklaste valjuhäälsed hüüded (31)

Marika Villa, Berliin, 2. august 2016, 04:00
HOIATAV VAATEPILT: Pühapäeval lehvitasid kümned tuhanded türklased Saksamaal Kölnis Türgi lippe ja karjusid: «Allahu Akbar!» Nõnda avaldati toetust Türgi presidendile Recep Tayyip Erdoganile, kes on asunud riiki oma vastastest puhastama.Foto: Reuters / Scanpix
Pühapäeval marssisid kümned tuhanded Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani toetajad Saksa­maal Kölnis hüüete "Allahu Akbar!" saatel.

Pöördelised sündmused Türgis leiavad loomulikult laia kõlapinna ka Saksamaal, kus elab koguni neli miljonit türgi päritolu migranti. Kölni suurdemonstratsioon kuulutati varakult välja.

Kui algselt plaanisid korraldajad 10 000 osavõtjat, siis laupäeval kirjutas ajaleht Hürriyet lausa 100 000 meeleavaldajast.

Kuna korraldaja oli Türgi valitseva partei AKP välisorganisatsioon Euroopa–Türgi demokraatide ühing (UETD), siis olid Kölnis kohal teistegi liidumaade türgi kogukonnad.

Selle massimeeleavalduse tegelikku teemat üritati hoida viimse hetkeni saladuses. Välja kuulutatud "Demokraatiale – ja! Riigipöördele – ei!" on ju loosung, millele neutraalne vaatleja ei saa midagi ette heita.

Eriti kui jätta kahe silma vahele, mis riigiga on tegu ja milliseid eesmärke taotlesid riigipöördekatse korraldajad.

Tegelikult piisab ohutulede süttimiseks Türgi praeguse olukorra võrdlemisest Euroopa demokraatlike väärtustega. Kas Erdoğan lubab levitada teist arvamust kui tema parteipoliitika ja peab lugu vabast ajakirjandusest?

Demokraatlike väärtuste tagatise – õigusriigi, kus kehtivad seadused on võrdselt siduvad kõigile, on ta asendanud omavolil põhineva riikliku karistusaparaadiga.

Hästi on veel meeles teleekraanilt nähtud rahva juubeldused kohtunike, ajakirjanike, teadlaste ja teiste arreteerimise peale ning varjamatu ja raevukas vägivald putšis osalenute suhtes.

Seetõttu oli pühapäevane meeleavaldus Reini ääres seotud põhjendatud hirmuga: kas saab hakkama kokkupõrgeteta?

Vot sulle siis vaba meeleavalduse õigus Saksamaal, oleks saanud öelda, kui põhiseaduskohus poleks politsei keeldu ümber lükanud.

Otseside Erdoğaniga jäi ära

Lõppkokkuvõttes kogunes Kölnis punaste lippude alla 30 000–40 000 türklast, kes karjusid kooris "Allahu Akbar!" Korraldajate kavatsetud otseside Erdo?aniga suurel staadioniekraanil tuli Saksa võimude nõudmisel ära jätta ning see keeld teenis meeleavaldajate suure pahameele.

Ka Erdoğan on tauninud seda, et Saksamaal ei tohi Türgi lippu majavardasse panna ja tema kaasmaalaste õigusi ahistatavat muulgi viisil.

Kas jutt on üle 55 aasta Saksamaal elanud, sealhulgas integreerunud türklastest, kellel on järeltulevate põlvkondadega (ka) Saksa pass ning kes erinevalt Türgi kodanikest kasutavad sõna-, meelsus- ja reisivabadust?

Neilt ei saa mingil ettekäändel kodakondsust ära võtta – seda isegi kuriteo eest –, nad tohivad karistust kartmata valitsusvastastes meeleavaldustes osaleda ja neile pole kohustuslik 15kuuline sõjaväeteenistust.

Ma väldin siinkohal teadlikult sotsiaalset kindlustatust, mis Türgis täiesti puudub, kuid mida naudivad sajad tuhanded Erdo?ani "kaasmaalased".

Erdoğan on integratsiooni vastu

Jääb küsimus, miks nii paljud saksatürklased toetavad autoritaarset riigikorraldust? Ühe vastusena pakutakse mittetoimivat integratsiooni, mida Erdoğan peab oma edusammude nimekirjas. Ankara "sultani" meelest tähendab integratsioon assimileerumist ja ta on teinud paljutki lõimumise vastu.

Vähemalt sel pühapäeval see aga ei õnnestunud videosilla vahendusel ning tekitas kohe ka diplomaatilisi pingeid: juba esmaspäeval kutsuti Saksa saadik Türgi välisministeeriumi vaibale. Ankara meelest ei saa ühe riigi põhiseaduskohus keelata otseülekannet teise riigi presidendi esinemisest, eriti kui viimane tahab rääkida OMA rahvale.

Türgi valitsusmeelne ajaleht Takvim rõhutas: "Natsiminevikust lahti saamata lasi Saksamaa maskil langeda. Ta toetab Türgi vastast putšistlikku fetö-kampa (Fethullah Güleni toetajaid). Veel kord sai tõestatud, et Saksamaa ei ole sõber ega liitlane"

Liidukantsler Angela Merkeli kõnepruugis sageli kasutatav sõnapaar "eelistatud partnerlus" Türgiga on nüüd omandanud õõvastavalt küünilise tähenduse.

Euroopa Liit näitab üles leplikkust

Türgi on viimastel päevadel andnud Euroopale ja Saksamaale küllalt võimalust näidata selgroogu, et vastata häbematule väljapressimisele näiteks viisavabaduse nõudmisega.

Olgu oktoobris olla, või muidu lõpetatakse pagulaspoliitilised lepped Euroopa Liiduga ühepoolselt! Päris jube on ette kujutada, mida see tooks endaga kaasa, ja põnev on jälgida, kuivõrd ja kas on Brüssel väljapressitav.

Arusaamatuks jääb Euroopa poliitikute tegudevaene pealtvaatajahoiak. Jah, Türgis käib islamiseerumine, kuid kuna seda ei sunni peale seadus, siis pole nagu põhjust pahandada.

Kuigi Atatürgi loodud modernse Türgi põhiseaduslik usu ja riigi lahusolek on Erdoğani parteile AKP vastumeelne, ei söanda lähitulevikus ilmselt keegi Türgis sellekohast muutust sisse viia. Seega on siis Euroopal küllalt aega, kuni saab midagi tegema hakata?

Samal teemal

10. august 2016, 04:00
Putin ja Erdoğan matsid vaenukirve
5. august 2016, 11:16
Türgi riigipöördekatses süüdistatav vaimulik Gülen: Türgi kohtuvõim pole sõltumatu
2. august 2016, 15:31
POOLA EKSPERDID: sakslastel on Merkelist villand, Euroopa on oma eksistentsi lõpul
1. august 2016, 11:09
NÕUAB VIISAVABADUST: Türgi ähvardas tühistada euroliidu põgenikeleppe

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee