Eesti uudised

Hiiglaslik Kalevipoeg vallutabki Tallinna lahe? (59)

Karoliina Vasli, 30. juuli 2016, 04:00
LOOTUS EI KUSTU: Tauno Kangro «Kalevipoja» maketi kõrval. Ta usub, et saab oma 20aastat vana idee viimaks ellu viia. Foto: Teet Malsroos
Kujur Tauno Kangro loodab, et viimaks ometi saab ta püstitada Tallinna lahte Kalevipoja kuju. Muinsuskaitsjad on aga sellele mõttele tuliselt vastu. "Tüüpiline virisemine! Ise ei tee ega lase ka teistel teha," toriseb Kangro ja rõhutab, et kuju ei lähe linnale sentigi maksma.

Sügisel täitub 20 aastat sellest, kui Kangrol turgatas mõte ehtida kilukarbisiluetti meie rahvuskangelasega. Viimaks hakkasid asjad liikuma. Mõni aeg tagasi tutvustas Kangro projekti taas praegusele linnavalitsusele ja talle näidati rohelist tuld. Tehnilise järelevalve amet (TJA) hakkas suve hakul vaagima, kas alustada hoonestusloa menetlemist või mitte.

Samal teemal

Arvamust küsiti ka muinsuskaitseametilt, kes kutsus juunis kokku eksperdinõukogu koosoleku. Kangro tutvustas oma projekti, ent see tehti maatasa. Kunstiajaloolane Kersti Markus kritiseeris, et hiiglaslik Kalevipoeg lõhuks harmoonilise terviku (Tallinna siluett, "Russalka", Maarjamäe monument). "Sellise monumentaalskulptuuri püstitamiseks puudub nii vajadus kui ka argumenteeritud põhjendus," sõnas ta.

Kokkuvõttes otsustati projekti mitte toetada ja saadeti see teade ka TJA-le.

Siiski alustas amet menetlust, et hinnata, kas kuju sobib või mitte. Näiteks veeteede ametiga on projekt juba kooskõlastatud. Muinsuskaitseameti peaspetsialist Merle Kinks rääkis ERRile, et vette ehitades peab arvestama ka allveearheoloogilise pärandiga. "Kui antakse luba, siis tuleb teha allveearheoloogilised uuringud ja välja selgitada, kas seal on allveevrakke ja arheoloogilist pärandit."

Omal ajal võideldi ka Rakvere Tarva vastu

Kangro jaoks tundub selline jutt jabur. "Mis viikingilaevad on sul 70 sentimeetri sügavuses vees?" pahandab ta. "Muudkui kritiseeritakse, aga kas keegi on nende aastate jooksul ise mingi parema idee välja pakkunud? Ei ole. Isehakanud autoriteedid võtku hoogu maha." Kangro meenutab, et omal ajal materdati ka tema plaani rajada Rakverre Vallimäele tarvast kujutav skulptuur. 2002. aastal, kui tähistati 700 aasta möödumist Rakverele linnaõiguste andmisest, kuju siiski avati. "Ja nüüd on linna sümbol, keegi ei julge enam tunnistadagi, et selle vastu oli. Kalevipoeg võiks ka ammu püsti olla," nendib ta.

LOOTUS EI KUSTU: Tauno Kangro «Kalevipoja» maketi kõrval. Ta usub, et saab oma 20aastat vana idee viimaks ellu viia. Foto: Teet Malsroos

Kangro on optimistlik ja usub, et kui TJA otsus on positiivne, saaks asjaajamisega edasi minna juba sügisel. Iseküsimus on muidugi rahastus. Näiteks ühes Facebooki arutelus spekuleeris isegi üks riigikogulane, et merealused tööd on raskesti auditeeritavad ja võimaldavad suurimaid vargusi… Ka kuju rajamisest rääkivate uudiste kommentaarides spekuleeritakse, et tegu võib olla keskerakondliku projektiga, kuhu linn suured ja läbipaistmatud summad kühveldab. Varem on linn projekti investeerinud niigi üle 100 000 euro.

Kangro aga ütleb, et kuju kerkiks tema rajatud osaühingu Kalevipoja Kokkutulek alt ja rahastus tuleks annetajatelt/toetajatelt. "Luban, et linn ei maksa mingeid summasid! MTÜ on täiesti eraalgatuslik," sõnab Kangro. Abilinnapea Kalle Klandorf on varem Postimehele öelnud, et MTÜ on tõesti lubanud kuju rajamiseks ise raha leida ja kui nad tahavad seda teha, siis tehku.

Kalevipoja juurde saab läbi mere jalutada

Tauno Kangro rääkis muinsuskaitseameti eksperdinõukogu ees, et skulptuur kujutaks seda, kuidas Kalevipoeg tuleb kodumale tagasi. Kuju on 24 meetrit kõrge. Asukohas on Kangro kinnitusel vee sügavus alla meetri, aga visuaalselt jääb vaatajale mulje, et kuju on veel 7–8 meetrit kõrgem ehk ta jalad jätkuvad vee all. Kangro hinnangul saab monumendi juurde jalutada läbi vee, kuna see on kaldast vaid 100 meetri kaugusel. Kalevipoeg tehtaks kahekomponentsest polüuretaanist, mida katab metall.

Muuseuminimeste vastulöök: veealune skulptuur

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum esitas Tehnilise järelevalve ametile paari päeva eest oma projekti. Skulptuuri "Betooni valatud merelaine", mille autor on Neeme Külm. Tegu oleks 25 ruutmeetrise ja 50 sentimeetri paksuse ruudukujulise veealuse betoonvormiga. Projekti selgituses on öeldud, et keskmistes ilmastikutingimustes poleks skulptuuri näha ning selle olemasolule ja täpsemale asukohale viitaks kaldal asuv silt.

Skulptuur oleks ruudukujuline viiemeetrise küljepikkusega 50 sentimeetri paksune betoonplatvorm, mis omakorda toetub killustikpadjale olemata otseselt merepõhja ankurdatud.

Maitse asi, kas võtta seda ideed sarkastilise torke või kunstina.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee