Eesti uudised

Tallinna Sadama juht Regula ostmisest: asenduslaevad ei pea ju kohe kõige uuemad ja säravamad olema (7)

Maria Alas, 29. juuli 2016 16:58
Uute parvlaevade ehituse hilinemine ja varuplaanina B ostetud vana praam Regula on tekitanud palju erinevaid arvamusi.

Tallinna Sadama juhi Valdo Kalmi sõnul on sügiseks kindlasti vaja saarte vahele nelja laeva, kuna nendeta on keeruline täita majandusministeeriumi sõidugraafikut. Kaks laeva lähevad Rohuküla-Heltermaa liinile sõitma ja teist paari vajatakse Kuivastu-Virtsu liinile. Kuigi reisijaid on oktoobris suvekuudega võrreldes 40% vähem, on firmal ka lepingud äriklientidega, kelle kaupa peab aastaringselt  üle mere viima. Selle tõttu ei pea tavareisija muretsema, et laevu, millega sõita, ei oleks. Kalm ütleb, et neli laeva on oktoobrist kindlasti sõidus: “Need ei pea ju kohe kõige uuemad ja säravamad olema.”

Samal teemal

Mees tunnistab, et laevaliikluse kokkulepped on tohutult pingelised ja ei ole Tallinna Sadamale kindlasti kõige kasulikumad.

Siiski ei julge Valdo Kalm midagi lubada, sest viimased vahejuhtumid pole laevaehitust soosinud. Türgi riigipööre katse peatas tehase töö, lisaks vahetus Poola tehases juhtkonna vahetus – see kõik aga aeglustab laevaehitust. Tehased üritavad siiski kõigega valmis saada, sest kui kindlaks kuupäevaks laev valmis ei ole, hakkab jooksma trahv. Poolas käidi juba ka kohal, muudeti kuupäevi ja trahvisummad suuremaks, et ehitajaid motiveerida.

Trahvisummad kindlustavad selle, et oktoobris on vähemalt renditud laevad sõidus. Positiivseks uudiseks on see, et esimene laev teeb juba Türgi vetes esimesi merekatsetusi. “Jah, juba liiguvad ja manööverdavad,“ lisab Kalm.

Hiidlane: halvemaks enam minna ei saa

Hiiumaal elaval Eerol on teema osas mitmeid arvamusi, kuid ta usub, et pärast pikka sisseelamisperioodi muutub laevaliiklus paremaks. Tema esitatud põhjendused on pigem „halvemaks enam minna ei saa“ stiilis.

“Hetkel lüpsab eraäriühing dotatsioonide kaudu riiki, edaspidi saab ainult riik iseennast lüpsta, on ju uus operaator riigi omanduses. Uus olukord tundub mõistlikum olema,” ütleb ta.

Mees loodab naljatades, et Rohuküla-Heltermaa liinil hakatakse televiisorist pilti näitama. “Uuel operaatoril ei ole ilmselt vanu võlgu autoriõiguse koha pealt ja pisikese summa käivad nad ehk telepildi näitamise õiguste eest välja.”

Valdo Kalm naerab ja usub, et ühel ilusal päeval, kui kõik neli laeva opereerivad, on ka teenindustase teine ning reisijad näevad televiisorist pilti. Mees teab lubada, et uute laevade salongimahutavus on palju suurem ning selletõttu ka mugavam. Praamist ei puudu ka mängunurgad ega toitlustus.

“Kuuldavasti vahetub võim ka puhvetites, mis annab lootust, et õllehind iga natukese aja tagant košmaarseid hüppeid ei tee,” ütlevad hiidlased, kuid samas ei looda nad suuri hinnaalandusi. Kõrgeid hindu on pikalt „alla neelatud“ ning keegi kõva häälega sõna võtnud ei ole. Samas ei usuta, et kellegi kaeblemise tõttu võileiva hind odavamaks läheb.

Hiidlased arvavad, et Regula ostmine oli plaan B-ks siiski parim valik, aga samas on saareelanikud 45 aasta vanuse laevaga sõitmisest juba tüdinenud. “See on vana saan ju,” naeravad nad.

Saarlaste ilus, aga võimatu unistus

Saaremaalt pakuti välja lennuliikluse suurendamist mandri ja saarte vahel. Kuigi sellel liinil lendavad lennukid on miniatuursed, võiks ju lennuliikluse tihendamine mingisugust abi tuua.

Valdo Kalm ütleb aga, et reisijate arvu kui ka kaubaveo mahtu arvestades lennufirmaga koostöö tegemine ei aitaks.

“Need lennukid, isegi juurde lisades, on liiga väikese mahutavusega ja äriklientide kauba vedamiseks ei ole lennutee üldse võimalik. See punkt on kahjuks täiesti võimatu lahendus,“ tõdeb Kalm.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee