Eesti uudised

Terrorism trügib Euroopasse. Kas ka Eestil on põhjust muret tunda? (103)

Gerly Mägi, 29. juuli 2016 04:00
POLITSEIST ÜKSI EI PIISA: meie politsei on ka varem suutnud edukalt rahutustega toime tulla, kuid terrorirünnakut pole ainuüksi politseil võimalik ära hoida. Foto: Tiina Kõrtsini
Kaitsepolitseiameti büroojuhi Andres Kahari sõnul on ka pärast esmaspäevast pommiähvardust Tallinna lennujaamas terrorismioht riigis jätkuvalt madal. Riigikogulase Andres Anvelti hinnangul ei tohiks terroriohtu siiski alahinnata. Sisejulgeolekut tuleks turgutada alustades politseijõudude rahastamisest.

Esmaspäeval Eesti–Saksa lendudele pommiähvarduse teinud inimest ei ole Kapo büroojuhi Andres Kahari sõnul siiani tabatud. Kuid ta ei pea kuigi tõenäoliseks, et lähiajal võiks Eestis toimuda terrorirünnak. "Eks hindame muidugi olukorda iga päev, aga praegu ei ole põhjust arvata, et oht oleks väga tõenäoline."

Pole mingit kinnitust, et esmaspäevased ähvarduskõned lennujaamale ja kaitsepolitseile tulid terrorirühmituselt Daesh, mida meil tuntakse paremini kui Isis või Islamiriik. "Helistaja nimetas end Daeshiks, aga kas ka tegelikult seda on, me ei tea. Selle selgitamiseks on alustatud menetlus ja püüame seda isikut tabada," ütles Kahar ja üldistas, et hiljuti sagenenud terrorirünnakud Euroopas pole muutnud Kapo tegevust. "Oleme sellega kogu aeg põhjalikult tegelenud, kuid spetsiifiliseks paraku minna ei saa, meie meetodid ja taktika ei ole avalik informatsioon."

POLITSEIST ÜKSI EI PIISA: meie politsei on ka varem suutnud edukalt rahutustega toime tulla, kuid terrorirünnakut pole ainuüksi politseil võimalik ära hoida. Foto: Tiina Kõrtsini

Ohtu lendudele pole

Samal teemal

Kui siiani on terroristide rünnaku sihtmärgiks olnud rahvarohked kohad, siis suurenenud ohtu Eestis massiüritustel Kahar ei näe. "Suurüritustel tagame turvalisust koos politseiametiga kogu aeg, arvestades kõiki riske, mis on. Hindame neid ja talitame vastavalt."

Siseministeeriumi pressinõuniku Toomas Viksi sõnul on pärast esmaspäevast ähvardust lennujaamas liikvel tugevama relvastusega lisapatrullid. Samuti on antud kesklinnas ja reisisadamas liikuvatele patrullidele püstolkuulipildujad.

Siseminister Hanno Pevkur ütles valitsuse pressikonverentsil, et tugevdatud valve lennujaamas jätkub vähemalt esmaspäevani, mil antakse olukorrale uus hinnang.

"Praegu ei paista, et oleks tegelikku ohtu lendudele," ütles ta. "Oleme suhelnud ka Saksa kolleegidega, kes samuti ohtu igapäevastele lendudele ei näe. Võime öelda, et lendamine Eestist on ohutu. Aga kes iganes ähvardaja oli, on ta piisavate teadmistega, et varjata oma tegu. Teades kuidas üht või teist võimalust enda kasuks pöörata selleks, et tema ülesleidmine oleks võimalikult raske," kommenteeris Pevkur pommiähvardaja oskusi.

"Nii kaua kui terroristidele pole Eesti atraktiivne, võime olla rahulikud. Kuid kunagi ei tea, millal terroristid oma taktikat muudavad," lausus riigikogulane Andres Anvelt. "Terrorismiga on nii, et kunagi ei tea, millal see õuele tuleb. Ja nagu näeme Euroopas, siis terroristid kasutavad meetodeid, mis on üsna raskelt ennetatavad."

«Kindlasti peab olema alati valmisolek hullemaks, kui asi tegelikult on.» ekspolitseinik Andres Anvelt Foto: Teet Malsroos

"Mitte kunagi ei tohiks nõrgendada politsei kohalolekut maakohtades, kust eriolukorra puhul arvatavasti politseijõudusid mujale juurde toodaks. Ülejäänud Eesti ei tohi seepärast kannatada. Minu seisukoht on väga lihtne – oleme liiga õhukeseks lihvinud oma sisejulgeoleku ja peame kiiresti mõtlema, kuidas seda taastada. Inimesed on olemas, nüüd tuleb leida raha," selgitas Anvelt.

Anvelti hinnangul saab tõhus terrorikuritegude ennetustöö alguse luurest ning siin tuleks eeskuju võtta USAst. "Kui Euroopa tahab toimida ühtse liiduna, siis peame tugevdama mitte lihtsalt koostööd, vaid looma ühtse Euroopa luureameti, kus on kogu info ühes kohas. Siis suudame vastu seista ka planeeritud terrorirünnakutele," ütles ta.

Anvelti sõnul on terrorirünnaku puhul esmatähtis jääda rahulikuks, sest terroristide eesmärk ongi tekitada segadust, külvata paanikat ja liigutada rahvamasse uue rünnaku soodsas suunas. "Kui ta seda suudab, siis on võitnud üle poole sellest, mida oma pommi või autoga tahtis saavutada. Ehk siis rahu, ainult rahu. Oleme sõjas, ärme seda alahinda."

Kui Prantsusmaa tõi peale rünnakuid tänavaile vabatahtlikud politsei- ja sõjaväeüksused, siis Anvelt sellist käitumist kriisiolukorras Eestis õigeks ei pea. "Ma ei näe selleks vajadust. See on just terroristide eesmärk, et demokraatlikud riigid hakkaksid käituma nagu diktatuurid. See pole ju meie eesmärk," ütles ta.

Olla valmis hullemaks

Küll aga tuleks Anvelti sõnul teha era- ja avaliku sektori vahel tihedamat koostööd. "Rahvarohked suurüritused on alati olnud politsei erilise tähelepanu all. Kuid neil üritustel loovad turvalisust eraturvafirmad ja arvan, et koostöös saaks üht-teist ära teha," sõnas ta ja lisas, et suuremad õigused võiks olla ka kohalike omavalitsuste turvaüksustel. Nii jääks politsei kanda vaid kõrge tähtsusega küsimused. "Eesti on täna riik, kus terrorioht on madal. Aga kindlasti peab olema alati valmisolek hullemaks, kui asi tegelikult on."

Samal teemal

07.05.2017
EKSPERDID: terrorismioht püsib Euroopas veel aastakümneid
05.10.2016
Tallinna reisisadama keemiareostuse põhjus jääb saladuseks
26.09.2016
Kristiine keskuse pommiähvardaja mõistetigi vangi
10.07.2016
Endine võitleja: Islamiriigi struktuurid Euroopas ootavad rünnakukäsku