Eesti uudised

E-valimised saavad uuenduse: valijale jääb kõik samaks, aga taustal on kõik uus (23)

Mattias Tammet, 28. juuli 2016 04:00
KIIRVALIMISED: Järgmised riiklikud valimised on juba aasta ja mõne kuu pärast. Selleks ajaks peab uus tarkvara ammu valmis olema. Foto: Mati Hiis
Kõik Eestis korraldatud e-valimised on seni kasutanud sama serveritarkvara. 2017. aasta kohalike valimiste jaoks peaks valmis saama selle asendus.

Muutmisele läheb kõik see, mis toimub pärast seda, kui inimene oma arvutist hääle teele saadab. Ja vastupidi: edasi kasutatakse kõiki neid osi, mida valija oma kodus näeb ja millele käed külge paneb. Neid viimaseid on kaks, esiteks hääletusprogramm ja teiseks hääle kontrollimisrakendus nutiseadmes.

Seda, et serveritarkvara on ajast ja arust, on eksperdid rääkinud juba aastaid. 2013. aastal süsteemi kontrollinud turvaekspert Renee Trisberg ütles toona, et tema eelistanuks, et samal aastal toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimised jäänuks tarkvarale viimasteks. Seda seepärast, et vana tarkvara oli küll aegamööda paigatud, aga sellele oli ka lisafunktsioone juurde poogitud. "Isegi kui sa võtad kogu e-valimiste koodi ja sellest ei leia ühtegi viga, siis need välised komponendid, mida kasutatakse, need võivad olla vigased. Ja võimatu on läbi käia kogu nende komponentide komplekti, mis seal all on," selgitas Trisberg.

KIIRVALIMISED: Järgmised riiklikud valimised on juba aasta ja mõne kuu pärast. Selleks ajaks peab uus tarkvara ammu valmis olema. Foto: Mati Hiis

Siiski korraldati sama tarkvaraga veel ka europarlamendi (2014) ja riigikogu (2015) valimised. Tõsi – vabariigi valimiskomisjoni elektroonilise hääletamise komisjoni esimees Tarvi Martens nõustus kriitikaga ka siis, ent tõdes, et kuna valimised olid nii tihedalt, siis polnud tarkvara vahetuseks aega. Ka Trisberg lisas, et tarkvara pidas siiski nende rünnakutele selles mõttes vastu, et hääli muuta polnud võimalik ning et tõenäoliselt peab ta sellisena veel mõne aasta vastu.

Sel nädalal kuulutati uue tarkvara hanke võitjaks AS Cybernetica. See aga ei tähenda, et töö läheks käima alles nüüd: Martensi sõnul alustati tarkvara projekteerimist kohe pärast viimaseid riigikogu valimisi 2015. aasta kevadel. Nüüd on see vaja lihtsalt valmis kirjutada.

Uus, sarnaselt vanaga, saab olema avatud lähtekoodiga, mis tähendab, et kõik huvilised saavad oskuste olemasolul uurida, kuidas tarkvara töötab ja ega sellel mingeid vigu pole. Samuti teevad valimiste korraldajad enne pärisvalimisi läbi avalikud katse-valimised, kus kõik peaks töötama nagu pärisvalimiste aegu.

Põneva lisavõimalusena on uus tarkvara disainitud modulaarseks, mis tähendab muu hulgas, et seda saaks kasutada ka hoopis teistsuguste valimiste jaoks kui need, mida Eestis elektrooniliselt korraldatakse. "Piltlikult öeldes saab uue süsteemiga teha nii Piirissaare rahvaküsitlust kui ka Mehhiko riiklikke valimisi," muigab Martens. Senine tarkvara oli selleks liialt keeruline ja kohmakas. Samuti tehakse selgemaks süsteem, millega valimiste vaatlejad saavad kontrollida, kas kõik toimib nii, nagu reklaamitud. Martensi sõnul piisab uue süsteemi korral tulemuste aususe kontrollimiseks lühikestest kursustest –, mida VVK tasuta korraldab – ja kalkulaatorist.

2017. aasta 15. oktoobril toimuvad Eestis kohalike omavalitsuste volikogu valimised. E-hääletamine algab mitu nädalat varem. Kui uus tarkvara mis iganes põhjusel läbi kukub või hiljaks jääb, on senine valimistarkvara endiselt töökorras. Selle või uue kasutamine otsustatakse kaks kuud enne valimisi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee