Eesti uudised

Jaak Aaviksoo imestab, miks Vikerraadio lastele Punaarmeed ülistavat propagandat laseb (85)

Karoliina Vasli, 28. juuli 2016, 04:00
PROPAGANDATRIKK: 1950ndatel välja antud «Timuri ja tema mees-konna» raamatukaas on kui ilmekas näide PR-õpikust.  Internet
TTÜ rektor Jaak Aaviksoo vihastas, kui Vikerraadios mängiti kuuldemängu "Timur ja tema meeskond", mis Aaviksoo sõnul on Nõukogude propaganda. Raadioteatri peatoimetaja Tiina Vilu aga leiab, et ajaloos toimunut muuta või varjata pole mõtet.

Kui praegu loevad lapsevanemad jõmpsikatele unejutuks "Harry Potterit" või "Leiutajateküla Lottet", siis Teise maailmasõja järel oli teine aeg. Üks popimaid raamatuid oli paljude meelest Arkadi Golikovi jutustus "Timur ja tema meeskond".

Tegevus toimus 1939. aastal suvel, kui polkovnik Aleksandrovi tütred tutvusid 13aastase Timuriga. Poiss juhtis usinat salgakest, kes abistas peamiselt neid inimesi,

kelle perest oli mõni mees läinud Punaarmeesse ehk lausa rindele. Enda hoole all olevate majade aedade peale joonistasid lapsed punase viisnurga.

Ilmselgelt oli raamatu peamine eesmärk süstida nõukogude noorkodanikesse patriotismi. See ka õnnestus, sest raamat tõi kaasa timurlaste liikumise. Internetist leiab infot, et kultus jõudis otsaga ka Eestisse, siinsedki lapsed moodustasid oma Timuri salgakesi. 1952. aastal valmis Eesti Raadios ka lastekuuldemäng, millel pikkust 50 minutit.

PROPAGANDATRIKK: 1950ndatel välja antud «Timuri ja tema mees-konna» raamatukaas on kui ilmekas näide PR-õpikust.  Internet

Sel suvel otsiti see arhiiviavarustest üles ja lasti uuesti eetrisse. 1954. aastal sündinud ehk süvavenestamise ajal üles kasvanud Jaak Aaviksoo vihastas ja kirjutas mõni aeg tagasi oma Facebooki lehel. "Nõukogude propaganda edastamine Eesti lastele meie endi raha eest on ilmselt üle vindi. Varjutas uudise NATO tippkohtumisest ja tekitas küsimuse, milleks meile üldse NATO, kui isamaad kaitsevad Timur, tema meeskond ja armastatud Punaarmee."

Ta saatis kohe ERRile järelepärimise. Aaviksoole ja ka Õhtulehele saadetud selgituses ütleb raadioteatri peatoimetaja Tiina Vilu, et kuuldemänge valides püütakse pakkuda mitmekülgset valikut läbi aegade nii nüüdisaegsetest kui ka ERRi arhiivimaterjalidest. "Valik ei ole kuidagi seotud ideoloogiaga, vaid oleme oluliseks pidanud arhiiviväärtust ja kultuuriloolist tausta," rõhutas ta. "Ajaloos toimunut muuta või varjata ei ole mõtet. Selle kuuldemängu valis toimetaja Pille-Riin

Purje seoses näitleja Väino Luubi 80. sünnipäevaga, kel on kuuldemängus koolipoisina mängitud roll. Avateadustuses seda ka märgime."

Nukunäitleja Luup on Nõukogude aja lastele tuntud näiteks ka telelavastusest "Kessu ja Tripp" (juhtis nukku Tripp). Vilu lubas, et raadioteater arvestab edaspidi, et sellised kuuldemängud vajavad eetrisse panekul pikemat selgitust.

Aaviksood see vastus ei rahuldanud. "Silmapaistev loogika – esmalt pole ERRi saated üldse ideoloogilised (oluline on arhiiviväärtus ja kultuurilooline taust!), teiseks olnut ei tule varjata ja kolmandaks oli ühel saates esinenutest juubel. Tõelise timurlase vastus! Huvitav, kas niisugust arusaamist rahvusringhäälingu rollist jagab kogu kollektiiv juhatuse ja nõukoguni välja," pahandas ta.

Õhtuleht soovis ka ERRi eetikanõunik Tarmu Tammerki vastust, ent ta on puhkusel.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee