Maailm

Sakslased suures segaduses: kuidas suhtuda põgenikesse? (87)

Marika Villa, Berliin, 27. juuli 2016 04:00
KOOS PAGULASTEGA: Berliinis mullu septembris koos pagulastega poseerinud Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ei ole siiani tunnistanud, et piiri avamine põgenikele oli tegelikult viga. Foto: Reuters / Scanpix
Saksamaal jäävad seitse viimast päeva meelde poliitikute imestushüüete nädalana. Ah kui ootamatu oli Würzburgi rongi kirvemees, kelle veretööd vabandati psühhiaatriaprobleemidega. Oh kui üllatav, et reedel nõudis veretöö Münchenis üheksa süütut ohvrit. Alles enesetaputerrorist Ansbachis juhtis mõtted selleni, et julgeti tunnistada: Islamiriik on jõudnud Saksamaale.

Juhtivad poliitikud liidukantsler Angela Merkeliga eesotsas väidavad, et on juhtunust vapustatud ja toonitavad samas: vale oleks teha üldistust, nagu ohustaksid asüülitaotlejad julgeolekut. Ei ohusta! Need on õnnetud üksikjuhtumid, mida eelmisel nädalal küll järjest neli korda ette tuli, sest ka Reutlingenis tappis asüülisüürlane inimese.

Sellest teevad üldistusi ainult poliitiliselt ebakompetentsed või natsionalistlikud tegelased, leiavad juhtivad poliitikud. Juba ongi poliitilisel tasemel kahetsetud, et üksikute mõtlematu tegu kahjustab kõigi asüülitaotlejate mainet ja püütakse teha kõik, et seda taastada.

KOOS PAGULASTEGA: Berliinis mullu septembris koos pagulastega poseerinud Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ei ole siiani tunnistanud, et piiri avamine põgenikele oli tegelikult viga. Foto: Reuters / Scanpix

Samal teemal

Võimud jäävad jänni

Tegelikult tuleks teha midagi muud. Kuritegelike põgenike taustauuringud näitavad, et Saksa võimud ei hoia pagulastega tegelemisel jämedat otsa enda käes ja on pigem teiste juhtida ja sündmuste kanda. Hoolega jälgitakse, et ei rikutaks inimõigusi, mis hakkavad toimima kohe, kui pagulase jalg on Saksamaa pinnale astunud. Samal ajal käib lihtne registreerimine, rääkimata isikuandmete kontrollist üle jõu, seetõttu kasutavad alaealiste soodustusi ka üle 20aastased, kes vägistamiste eest nõuavad alaealise karistust.

Sellega seoses meenub üks jaanuarilõpu sündmus, alles hiljuti avalikkuse ette jõudnud juhtum noore Saksa vasakäärmusliku poliitikuga. 24aastase Selin Göreni vägistasid kolm asüülitaotlejat rõvedal kombel, talt rööviti ka käekott ja mobiiltelefon.

Avalduses politseile nimetas Selin Gören ainult, et teda röövinud rääkisid saksa keeles. 19 tundi hiljem sõbra sunnil uuesti politseisse pöördunud, tunnistas neiu, et teda ka vägistasid brutaalselt kurdi või farsi keeles rääkinud. Esialgse pooliku ja vale avalduse oli ta kirjutanud soovist mitte õhutada niigi negatiivset suhtumist migrantidesse.

Vasakpoliitik palus vägistajalt vabandust

Pärast selgitamist, et igal valetunnistusel on tagajärjed, võttis noorpoliitik avalduse tagasi, nagu midagi polekski juhtunud. Kuidas peab välja nägema poliitiliselt korrektne suhtumine pagulastesse, näeme Selin Göreni nüüdseks kustutatud vabandusest Facebookis, millest siin väljavõtted:

Pole keeruline ette kujutada, millise vastukaja postitus leidis. Paljud jõudsid äratundmisele, et sotsialistid, vasakpoolsed, feministid, teretulemast-aktivistid ja muud poliitiliselt korrektsed Euroopas nii tiksuvadki.

Üks Saksamaa probleeme on, et väljasaatmised ei toimi. Ka Ansbachi enesetaputerrorist kuulus väljasaatmisele, kuid aastaga ei saadud sellega hakkama. Sageli on siin määravaks olukord väljasaatmisriigis. Aastaid maffiastruktuuridesse kuuluvaid, mitu korda vanglakaristust kandnud liibanonlasi näiteks ei saa välja saata sellepärast, et kodus ootaks neid vangla! Et nende arvel on juba praegu tapmisi, ja küllap tuleb veel, sellega on siin vaikimisi lepitud.

Pooltel pagulastel on psüühikahäired

Viimased tapatööd on pannud Saksa kodanikke küsima, kui paljudel pagulastel on tegelikult psüühikahäired.

Saksamaa psühhoterapeutide koja presidendi Dietrich Munzi hinnangul on viimasel aastal saabunud 1,3 miljonist põgenikust koguni pooled psüühiliselt haiged. Uurimused näitavad ka, et 40% täiskasvanud ja viiendik kuni 14aastastest põgenikest on traumeeritud, nad kannatavad depressiooni ja unetuse all.

Psüühikahaiguse ja vägivallaakti vahel ei olevat siiski mingit otsest sidet ning traumeeritu ei ole riskifaktor, ütleb Dietrich Munz.

Teda toetab ka psühholoog Jenny Baron pagulaste ja piinamisohvrite töörühmast: "Meie ei näe ohtu, et psüühiliste häiretega pagulased muudest rohkem atentaate või amoktapmisi toime paneksid." Traumaekspert ei jäta kasutamata ka juhust mainimaks, et pagulased vajaksid oma raskes elusituatsioonis palju suuremat toetust kui seni. Võib-olla tuleks vabandada pagulaste ees nende elusituatsiooni pärast?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee