Kodu

Kahjureid peleta aias keemiata 

Ann Salu, 22. juuli 2016 04:00
Leotisi vaaritades: Taimeleotiste anumad tasub sokutada kõrvalisemasse aianurka, sest nii mõnestki hakkab kiiresti levima ninnatorkavat lehka. Foto: Vida Press
Mida teha, kui aiakahjurite innukas krõbistamine meele mõruks võtab, aga taimede kaitseks mõeldud mürke koduaias kasutada ei taha? Mis muud, kui tuleb katsetada looduslikke tõrjevahendeid.

Võimalusi keemiata läbi ajada on üsna palju. Aiandusfoorumites jagavad harrastusaednikud omavahel ohtralt nippe, mis aitavad aeda kahjuritest vabastada, ja ka kogemusi nende nippide tõhususest.

Esimene soovitus võib mitmenda põlve korteriinimesi, kes nüüd on saanud majaomanikeks ja hakanud ka aeda pidama, mõnevõrra üllatada: nimelt väidavad vilunud aiapidajad, et mõned justkui hooletusse jäetud aiasopid tulevad kahjuritõrjet silmas pidades ainult kasuks.

"Vaatan siin kas või oma noori: linnakorteris üles kasvanud lapsed, nüüd paari aasta eest ostsid lageda põllu peale maja," räägib Leida (76) lapselapse perest. "Nüüd on siis õuel kolm elupuututikest, üks roosipeenar, aianurgas paar kasti salati, maitsetaimede ja maasikatega – ja lakkamatu häda igasuguste kahjuritega. Pole ühtki puud, kuhu lindudele pesakast panna, muru on igast küljest kuni krundi piirini viimse kui tutikeseni pügatud, aia taga naabritel samamoodi. Ise on uhked: vaata, vanaema, meil on kõik aiaservadki puhtad!"

Leida, kelle veidi üle poole sajandi pikkust aiapidamiskogemust toetab ka omaaegne agronoomiharidus, erilises vaimustuses pole: "Kui see lagedus ise meeldib – nende kodu, oma tahtmist mööda sätivad. Aga kui aias midagi kasvatad, peaks ikka kusagil nurgas olema mõni nõgesepuhmas lepatriinudele koduks, mõni natuke hooletusse jäetud heki- või põõsaalune, mis siilile sobib, rääkimata laululindudest, keda kindlasti tasub oma aeda meelitada, sest nad suudavad suure hulga putukatega puhta töö teha. Kui aias pole kohta kellelegi, kes osagi kahjureist nahka pistaks, muidugi võtavad nad siis võimust."

Kogenud aiapidaja juttu kinnitavad nii kodu- kui ka muumaistes aiandusfoorumites jagatavad nõuanded ja õige mitme aastakäigu aiandusajakirju lapates leitud soovitused. Silma hakkab, et mida üks kiidab väga tõhusaks tõrjevahendiks, ei pruugi teise aias üldse töötada. Järelikult tasub nippe-nõuandeid oma aias katsetada, et sobivaimad välja valida.

Lehetäisid, kellega on hädas paljud aiapidajad, vitsutavad suurima heameelega lepatriinud. Neid tasub igal võimalusel oma koduaeda tuua ja lehetäiderikkale söögikohale juhatada – väidetavalt suudab üks lepatriinu päevas ära süüa sadakond lehetäid.

Kõrvenõges sõtta täide ja kirpudega

Aeda, kus kasvab kõrvenõgeseid, võivad lepatriinud ka ise kohale jõuda: kevadised nõgesekasvud on väga mokkamööda lehetäidele, kellest noored nõgesed võivad lausa kubiseda, see omakorda meelitab kohale täimaiad lepatriinud, kes söövad aga muidki aiataimedele kahjulikke mutukaid (kilptäisid, võrgendlesti jt).

Vähe sellest, et kõrvenõges meelitab kohale aiakahjurite tõrjeks nii vajalikud lepatriinud – ka taime ennast annab tõrjetöödel kasutada, kui teha sellest leotist. Selleks tuleb ämbrisse tükeldada korralik punt nõgeseid, valada peale külm vesi, katta kaanega ja jätta paariks nädalaks seisma.

Sel viisil saadud leotis (mis selleks ajaks üsna võikalt haiseb!) tuleb kurnata ja pritsimiseks lahjendada: tugevamatele taimedele vahekorras üks osa leotist ja viis osa vett, nõrgematele taimedele sobib lahus vahekorras 1:10.

Lahust tuleb piserdada ohtralt ja töödelda ka lehtede alumisi külgi. Abi on sellest lehetäide, porgandi-lehekirpude jt kahjurite vastu, ka takistab nõgeseleotis mitme taimehaiguse levikut ja väetab taimi. Et lahus kergemini taimele püsima jääks, võib sellele lisada pisut rohelist seepi.

Põld-piimohaka- ja põldosjaleotisest on abi jahukaste vastu, mis võib kimbutada nii köögivilju kui ka marjapõõsaid ja viljapuid.

Umbrohuga jahukaste vastu

Põld-piimohakatõmmis: võta umbes kaks kilo taimi viie liitri vee kohta, haki lehed-varred peeneks, vala peale kuum vesi, lase 7-8 tundi seista ja kurna. Pritsi taimi lahusega nädala jooksul ülepäeviti.

Põldosjatõmmis: viie liitri vee kohta korja kilo jagu osja, peenesta, puista vette ja keeda umbes tund aega, siis jahuta ja kurna. Pritsimiseks lahjenda tõmmist vahekorras 1:5.

Köögikapist aiakahjurite tõrjeks

Tigudele ei meeldi roomata üle kareda pinna: raputa kohas, kust tahad neid eemale hoida, peenraserva peenestatud munakoori.

Roosipõõsaid aitab lehetäidest vabastada pritsimine veega, millesse on lisatud veidi nõudepesuvahendit (nt Fairy) või rohelise seebi lahusega. Mida rohkem on kahjureid, seda ohtramalt tasub lahusega taimi uhta..

Aiandusfoorumlaste hinnangul on tõhus vahend lehetäide tõrjeks ka kokakoola, ka soovitatakse seda karastusjooki katsetada sipelgatest vabanemiseks.

Lehetäidest vabanemiseks on roose, aga muidki aia- ning ka toataimi pritsitud alkoholi sisaldava aknapesuvahendiga. Pritsida tuleb vähemalt kaks korda paaripäevaste vahedega. Pritsida tuleks pilves ilmaga või õhtul, kui päike enam ei kõrveta.

* Leotisi, millest on kahjurite vastu abi loota, saab peale kõrvenõgese teha ka tomativartest ja küüslaugust.

* Püreesta sibulat ja küüslauku, lisa sooja vett, lase üleöö seista – saad putukatõrjevedeliku, millega sobib pritsida roose.

Mõni aiapidaja on tähele pannud, et kui panna rooside vahele kasvama küüslauku ja lavendlit, hoiab see lehetäid eemale. Maasikate vahele on sama sihiga istutatud peiulilli (Tagetes).

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee